Isegi presidendiks valitud Donald Trumpi valitsemise ajal jätkab USA oma senist kohalolu Euroopas, usub Ühendriikide mõttekoja Atlantic Council ekspert Paul Gebhard. Tema sõnul võib lausa juhtuda, et selle jaoks eraldatud ressursse suurendatakse.
Kui mitte Trump, siis Kongress jätkab USA kohalolekut Euroopas
27. detsember 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2014. aastal eraldasid Ühendriigid erakorralise meetmena üheks aastaks Euroopa kindlustunde tagamise initsiatiivi kavale alla miljardi dollari, siis juba praeguse fiskaalaasta raames ulatub ohutõkestamise initsiatiiviks muutunud programm 3,4 miljardi dollarini (3,2 miljardit eurot). Asjatundjad ennustavad, et 2018. aastaks võib see ulatuda lausa viie miljardi dollarini.
Oma rolli mängib siin Trumpi lubadus suurendada kaitsekulutusi. «Kui kook kasvab, siis iga tükk suureneb,» kommenteeris Gebhard.
Samuti tõotab erukindral James Mattise nimetamine kaitseministri kandidaadiks head sõnumit Venemaaga piirnevatele NATO liikmesriikidele.
Lisaks ei tasu ära unustada, et eelarve üle otsustab Ameerika Ühendriikides siiski Kongress. Näiteks ohutõkestamise initsiatiivi eelarve puhul küsiti praeguselt Barack Obama administratsioonilt, kas nad ei soovi seda hoopiski suurendada.
«See tähendab, et sellele on suur poliitiline toetus Kongressis ja see ei kao kuhugi,» märkis Gebhard. Peab aga meeles pidama, et presidendil on alati võimalus administratsioonile eraldatud summadega manööverdada.
Juba praegu eraldatud vahendite eest saab palju. Alustame sellest, et USA rahastab sellega oma soomusbrigaadi paiknemist Euroopas. Lisaks erinevaid õppusi. Veel võimaldab see vajaliku infrastruktuuri loomist alliansi idaserval. Ehe näide on äsja Tapal valminud rajatised väljaõppetingimuste parandamiseks. Kokku on selliseid projekte üle Euroopa 260.
Lisaks on saadetud hinnanguliselt 500 miljoni dollari (ligi 480 miljoni euro) eest lahingumoona Euroopasse. Märkimisväärne osa sellest on saabunud üle-eelmisel kuul. «See on üüratult tähtis. Parem las olla see Euroopas kui siin,» ütles Gebhard.
Samuti taasavatakse eelpositsioneeritud laod Euroopas, mis olid kasutuses külma sõja ajal, ent viimaste aastakümnete jooksul suletud. Kokku luuakse viis asutust Madalmaades, Poolas ja Belgias ning kaks Saksamaal. Need seitse laokohta peaksid mahutama kokku kuni 1600 sõidukit.
Mõnikord on küsitud ka Eestis, miks ei tule siia brigaadi või eelpaigutatud ladusid. Üks anonüümseks jääda soovinud USA ekspert ütles, et neid siiski huvitab pigem olemasolevate rajatiste taastamine tuttavas kohas kui kuhugi tundmatusse kohta nullist ülesehitamine.
Lisaks tuleb siin mängu Eesti väiksus. Siia ei saagi selliseid rajatisi luua, sest pole piisavalt ressursse nende hoolduseks. «Millalgi tuleb teil varsti lagi vastu,» kõlas eksperdi põhjendus.
Veel üks küsimus, mida tihti esitatakse, on see, kellele need Ühendriikide üksused hakkavad alluma. Neid üksusi ei tohi segamini ajada samuti piirkonda saabuvate NATO pataljonidega, sest tegemist on puhtalt USA üksustega, kes saavad käsud enda ülemuste käest.
USA sõjaväelased ise ütlevad siiski, et NATO kollektiivkaitset puudutava Washingtoni lepingu artikli 5 rakendumisel ei ole tegelikult vahet, kellele allutakse. Nagunii alluvad siis kõik liitlasväed NATO ülemjuhatajale.
Kuid kas sellest kõigest piisab agressiooni tõkestamiseks? Atlantic Councilis töötav kogenud ekspert Franklin D. Kramer arvas, et piisab küll.
«Venelased oskavad väga hästi lugeda. Nad on väga targad, hoolimata sellest, kas teile meeldib, mida nad teevad. Aga kavatsus saata neli NATO pataljoni ja roteeruv [USA] soomusbrigaad näitavad, et need ei ole lihtsalt eelväed, vaid ka täiendavad jõud. See on demonstratsioon võimekusest ja otsustavusest,» selgitas Kramer.
Kramer lisas, et ta ei usu siiski konventsionaalse sõjalise ohu tekkimisse, kuid valmistuda tuleks võimalikuks hübriidkonfliktiks.