Uuring: millised ohud ähvardavad maailma aastal 2017?

Sõjaväeparaad Pyongyangis Põhja-Korea Töölispartei 70. sünnipäeva puhul. Foto: AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide Välissuhete Nõukogu avaldas uuringu, mis käsitleb tulevase aasta peamisi globaalseid ohte ning nende potentsiaalset mõju Ameerikale ja selle huvidele. Raporti eesmärgiks on aidata otsustajatel luua prioriteete ja vältida võimalikke konflikte.

Uuringus käsitletud riigid on jagatud kolme kategooriasse: kõrge, mõõdukas ja madal prioriteet. Vastava kategooria värvide vahel on kaardil jaotatud ka kogu maailma riigid. Eesti koos Venemaa, Baltimaade ja suure osa Euroopaga kuulub kõrge ohutasemega klassi.

Sissejuhatuses nenditakse, et Donald Trump tõuseb võimule erakordselt rahututel aegadel ning ilmselt ei lähe kaua, kuni tema administratsioon seisab silmitsi esimese tõsisema katsumusega. «Hõõrumine suurvõimude vahel on viimastel aastatel püsivalt kasvanud,» väidavad uurijad. Autorid sedastavad: ohtlike tagajärgede vältimiseks on põhjalik ennetav analüüs hädavajalik.

Kolm kategooriat – kõrge, mõõdukas ning madal – on omakorda oma mõju järgi jagatud veel kaheks; ulatuslikuks ning piiratud mõjualaks. 

Järgnevalt uuringus toodud ohustsenaariumid kategooriate kaupa:

Mõõdukas tõenäosus ja suur mõju:

• Kriis Põhja-Koreas

Põhja-Korea juht Kim Jong-un. Foto: AFP/Scanpix Foto: KCNA/AFP

• Tahtlik või spontaanselt puhkenud konflikt Venemaa ja NATO vahel
• Tõsine küberrünnak USA infrastruktuuri vastu
• Ohvriterikas terrorirünnak Ühendriikide pinnal

Suur tõenäosus ja mõõdukas mõju:

• Suurenev vägivald Afganistanis ja Talibani tugevnemine
• Vägivalla intensiivistumine Türgi, kurdide ja naabruskonna riikide vahel
• Süüria kodusõja intensiivistumine

Aleppo linna varemed Süürias. Foto: AFP/Scanpix Foto: GEORGE OURFALIAN/AFP

Madal tõenäosus ja suur mõju:

• Relvakonflikt Ida-Hiina merel Jaapani ja Hiina vahel

Hiina hävitaja Zhenyang meeskond rivistumas. Foto: AP/Scanpix Foto: Zha Chunming/AP

• Relvakonflikt Lõuna-Hiina merel, mille üheks osaliseks on Hiina ja teiseks kas Brunei, Taiwan, Malaisia, Filipiinid või Vietnam. Säärane konflikt tõmbaks mängu ka Ühendriigid.

Mõõdukas tõenäosus ja mõõdukas mõju:

• Poliitiline ebastabiilsus Euroopa Liidus tänu migrandikriisi süvenemisele
• Terrorirünnakute vallandatud tõsisemad kokkupõrked India ja Pakistani vahel
• Iraagi keskvõimu aina jätkuv nõrgenemine
• Suurenevad pinged Iisraeli ja Palestiina vahel

Palestiinlased Iisraeli sõdureid kividega loopimas. Foto: SIPA/Scanpix Foto: APAIMAGES/SIPA/APAIMAGES/SIPA

• Liibüa riigivõimu jätkuv killustumine
• Sisevägivald ja pinged Pakistanis
• Kasvav rahutu olukord Filipiinidel
• Kasvav autoritaarsus Türgis ja sellega kaasnev rahulolematus
• Intensiivsemaks muutuv vägivald Ida-Ukrainas valitsusvägede ja niinimetatud mässuliste vahel
• Aina hullemaks muutuv kodusõda Jeemenis

Mõõdukas tõenäosus ja madal mõju:

• Poliitilise kriisi süvenemine Burundis
• Rahutuse kasvamine Kongos
• Etniline vägivald ja rahutused Etioopias

Meeleavaldus Etioopias. Foto. Reuters/Scanpix Foto: TIKSA NEGERI/REUTERS

• Suurenev vägivald ning poliitiline ebastabiilsus Nigeerias
• Terroristliku Al-Shabaabi rünnakud Somaalias ja teistes piirkonna riikides
• Lõuna-Sudaani kodusõja intensiivistumine
• Poliitiline ebastabiilsus Tais seoses kuningliku pärilusega kaasneva probleemidega
• Rahutused Zimbabwes seoses president Robert Mugabele järeltulija leidmisega

Madal tõenäosus ja madal mõju

• Poliitiline ebastabiilsus Colombias, mille põhjuseks on läbikukkunud rahulepe keskvalitsuse ja marksistlike mässajate rühmitise Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) vahel
• Sõja puhkemine Armeenia ja Aserbaidžaani vahel Mägi-Karabahhis 

Armeenia sõdur Mägi-Karabahhis kaevikus. Foto: Reuters/Scanpix Foto: STAFF/REUTERS

Täpsustus kell 15:08: Eestit pole mainitud ühegi konkreetse ohustsenaariumi all, kuid maailma riikide kaardil oleme värvitud punaseks ehk kuulume kõrge prioriteediga riikide alla.