Rumeenia president Klaus Iohannis nimetas täna riigi uueks peaministriks Sorin Grindeanu.
Poliitiline sõda Rumeenias jääb siiski ära
30. detsember 2016, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega lõpeb nädalaid kestnud ebakindlus pärast seda, kui Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) võitis 11. detsembri valimised ja otsustas moodustada võimuliidu koos paremtsentristliku erakonnaga ALDE.
Paremtsentristlik president Klaus Iohannis allkirjastas seadluse, millega nimetas 43-aastase endise kommunikatsiooniministri Grindeanu peaministriks.
Nüüd peab Grindeanu moodustama valitsuskabineti ning saama sellele ja koalitsiooniprogrammile parlamendi heakskiidu. Hääletus tuleb läbi viia 10 päeva jooksul.
PSD esimene valik valitsusjuhi kohale oli Sevil Shhaideh, kellest saanuks Rumeenia esimene nais- ja esimene moslemist peaminister. President lükkas aga Rumeenia türgi vähemusse kuuluva Shhaideh' kandidatuuri teisipäeval tagasi.
Ta ei põhjendanud otsust, kuid arvatakse, et seda ei mõjutanud Shhaideh' usutaust, vaid tema abikaasa, kes töötas enne 2011. aastal Rumeeniasse emigreerumist ja Shhaideh'ga abiellumist 20 aastat Süüria põllumajandusministeeriumis.
Portaal HotNews kirjutas nimetuks jäänud allikatele viidates, et julgeolekuteenistused hoiatasid tõsiselt Shhaideh' peaministriks nimetamise eest, sest tema abikaasa ja kaks venda olevat Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimile väga lähedased. NATO liikmesriigi puhul võinuks selline valitsusjuht probleemiks osutuda.
Presidendile lähedased allikad ütlesid neljapäeval, et Grindeanut peetakse paremaks lahenduseks.
«Iohannis loodab ladusamat, vähem konfliktset kooseksisteerimist, kui tal oli eelmise sotsiaaldemokraadist peaministri Victor Pontaga,» kes oli sunnitud ööklubipõlengust põhjustatud tänavarahutuste mõjul 2015. aasta novembris tagasi astuma.
Grindeanud peetakse PSD distsiplineeritud sõduriks ja ta ise on ühes hiljutises usutluses öelnud, et ühines erakonnaga väga noorelt, et viia ellu oma vasakpoolsed vaateid.
Kolmapäeval, kui parteijuht Liviu Dragnea ta peaministrikandidaadiks esitas, lubas ta tollele alluda. «See on väga lihtne, härra Dragnea on PSD esimees,» sõnas ta.
Dragnea ise ei saa kehtiva karistuse tõttu peaministriks kandideerida, kuid ta ei salga, et otsis sellele kohale inimest, kes oleks talle lähedane.
«Ma tahtsin meest, keda võiksin usaldada, meest, kes ei kasutaks oma valitsuspositsiooni hüppelauana,» ütles Dragnea.
Ta tunnistas, et ei ole isiklikest võimuambitsioonidest loobunud ja ütles, et seadused, mis teda valimispettuses süüdistatuna ametisse astumast keelavad, on ebaõiglased.
Teisipäeval, kui president oli PSD esimese peaministrikandidaadi tagasi lükanud, ähvardas Dragnea algatada Iohannise tagandamise või minna konstitutsioonikohtusse.
Presidendil on aga seadusega õigus küsida peaministrilt teist kandidaati, nii et tema tagandamine oleks keeruliseks läinud.
Nii nõustus erakond pakkuma välja uue kandidaadi, et hoida ära poliitiline sõda.
PSD saavutas valimisvõidu vaevalt aasta pärast seda, kui viha 64 inimelu nõudnud ööklubipõlengu pärast ta lahkuma sundis.
PSD kogus valimistel 45,5 protsenti ja paremtsentristlik Liberaalne Partei (PNL) 20 protsenti häältest. Kolmandaks jäi 8,9 protsendiga Päästke Rumeenia (USR). ALDE võitis 5,6 protsenti häältest.