Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Egiptus ehitab jonnakalt uut pealinna

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Egiptusesse rajatava uue pealinna mudel. | FOTO: Amr Abdallah Dalsh / Reuters / Scanpix

Egiptuse uus pealinn on reaalsuseks saamas ja seda tänu hiinlastele, kes projekti rahastama nõustusid.

700-ruutkilomeetrine uus linn on plaanitud Kairost itta jäävasse kõrbesse ja sinna kolitaks ümber ka riigi valitsus. Projektis on ette nähtud elamud viiele miljonile inimesele, üle 1000 mošee ja maailma suurim park, kirjutatakse CNNis.

Uue pealinna ehitamisest tehti juttu juba 2015. aastal. Plaani tutvustati lahendusena ülerahvastatusele, õhu saastatusele ja Kairo kasvavatele kinnisvarahindadele. «Uus linn loob uued töö- ja elamisvõimalused,» seisab projekti tutvustaval veebilehel.

Projekti kodulehekülge ehivad kaunid, pigem Dubaid meenutavad pildid. Kairot ja uut valitsuskeskust ühendava tee ehitamisega on juba algust tehtud. Uus pealinn saab ühenduse ka Suessi kanali piirkonnaga.

Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi (paremal) rääkimas uue pealinna taustal Araabia Ühendemiraatide peaministri ja Dubai emiiri šeik Mohammed bin Rashid al-Maktoumiga (keskel). Foto: Reuters/Scanpix

Hiina kinnisvaraarendusettevõte China Fortune Land Development Company (CFLD) nõustus Egiptuse uue pealinna ehitust toetama 20 miljardi dollari (19 miljardi euro) suuruse rahasüstiga. Projekti esimeseks faasiks vajalikust 45 miljardist dollarist (43 miljardist eurost) pärineb nüüdseks suur enamik Hiinast, sest varem lubas üks Hiina riigiettevõtetest ehitust toetada 15 miljardi dollariga.

Egiptlased on teatanud, et hiinlastega käivad läbirääkimised ka ühe ülikooli rajamiseks. Hiina roll uue Kairo ehitamisel on vaid üks näidetest, kuidas nad oma rikkusi rahvusvahelise poliitika mõjutamiseks ära kasutavad, kirjutatakse USA Todays.

Huvi projekti vastu on sellest hoolimata jäänud lahjaks. Lisaks hiinlastele plaanib üks India ettevõte sinna rajada suurejoonelise meditsiinikeskuse ja ülikooli ning saudid soovivad linna ehitusse panustada 12,6 hektari suuruse mošeega ja islami muuseumiga.

Projekti esimene faas hõlmab lisaks infrastruktuurile ministeeriumite hooneid ja elamuid töötajatele. Esimene faas soovitakse lõpetada viie aasta jooksul ning selle lõpuks peaksid sinna olema juba kolinud ka esimesed elanikud.

Selle aasta juuliks soovitakse siseministri sõnul vabastada Kairo kesklinnas asuv 30 000 ametnikuga Mogamma hoone ja töötajad uude pealinna ümber kolida. Mogamma töötajad tegelevad kõigega, alates passide välja andmisest kuni äride registreerimiseni. Ministeerium tahab ajaloolise hoone hotelliks ümber ehitada.

Kokku tahetakse juba 2018. aasta keskpaigaks Kairost minema kolida umbes 18 ministeeriumit, riigi valitsus ja parlament. Kogu projekti lõpetamine võtab vähemalt seitse aastat ja selle peamiseks eesmärgiks on nimetatud Egiptuse pealinna Kairot vaevava ülerahvastatuse vähendamist.

Egiptuse uue pealinne makett. Foto: Amr Abdallah Dalsh / Retuters / Scanpix

Ehitusalune maa kuulub Egiptuse sõjaväele ja antakse ettevõtetele rendile.

«Võin täie aususega öelda, et seda projekti on 20 aastat oodatud,» sõnas projektiga seotud Egiptuse riikliku ehitusfirma juht Mohsen Salah El Din.

Siiani pole aga otsustatud, mis uuele linnale nimeks panna. Ametnikud kutsuvad linna uueks administratiivpealinnaks, aga seda ei peeta vääriliseks projektile, mis koosneb suurejoonelistest parkidest, Dubai omadega sarnastest pilvelõhkujatest, Disneylandi kadedaks muutvast lõbustuspargist ja lennujaamast, mis on grandioossem, kui Londoni Heathrow’ lennujaam.

«Nimi on probleem,» nentis asemajutusminister Khaled Abbas. «Me töötame praegu selle kallal.»

Abbasi sõnul on tema ministeerium ka esimene, mis kolib. «Oleme juba presidendipalee jaoks ala välja valinud ja seda ümbritsevasse rajooni on planeeritud 25 000 elamut,» ütles ta.

Hoolimata Egiptuse ametnike näilisest entusiasmist tunnevad eksperdid muret, et uuest Kairost saab samasugune läbikukkunud projekt, nagu seda on mitmed teised Kairo ümbrusesse rajatud satelliitlinnad. Suuremahulistele investeeringutele vaatamata pole elanikud nende vastu oodatud huvi üles näidanud.

«Kairo vajadused on võimalik katta kaheksa selle ümber juba rajatud uue linnaga,» sõnas CNNile Kairos elav linnaplaneerija David Sims. «Aga inimesed kutsuvad neid kummituslinnadeks.»

Simsi sõnul korrati satelliitlinnade rajamisel samu vigu, mis tõenäoliselt mõjutavad ka uut pealinna. «Uutesse linnadesse rajati elamuid, mis pole taskukohased ega ligipääsetavad enamikule kairolastest,» arvas Sims.

Ka arhitekt Kareem Ibrahimi sõnul on probleemiks vale lähenemine. Ibrahimi läbi viidud uuringu tulemusel leiti, et 50 protsendil Kairo naabruskondadest puudub ligipääs kanalisatsioonile ja linnaosavalitsused pidid mõnel juhul hakkama saama vaid veidi rohkem kui kolme euroga elaniku kohta aastas.

«Leitud puudused olid šokeerivad,» sõnas Ibrahim. «Tuleks investeerida kõigi jaoks võrdsesse sotsiaal- ja sanitaarteenuste ligipääsu. Kõigepealt peame välja mõtlema, kuidas efektiivselt juhtida juba olemasolevaid linnu, siis saame hakata uusi ehitama.»

Kui keegi peab uue linna ehitust praeguse pealinna mureneva infrastruktuuri parandamiseks hädavajalike vahendite raiskamiseks, hoitakse avalikkuses oma suu lukus.

Egiptuse uue pealinna makett. Foto: Hassan Ammar / AP / Scanpix

Egiptusest pärit Berkeley üllikooli arhitektuuri professor Nezar Al Sayyad, kes nüüd on USA kodanik, võeti läinud aastal Kairo rahvusvahelises lennujaamas vahi alla, sest ta kritiseeris sotsiaalmeedias Egiptuse sõjaväevalitsuse ambitsioonikat projekti.

«Ma kutsusin uut linna Sisi-maaks,» sõnas Al Sayyad riigi presidendile Abdel Fattah el-Sisile viidates. «See viis nad endast välja.»

The Nationalis kirjutatakse, et uue linna ehitamiseks eraldatud eelarvega oleks võimalik rajada 22 metrooliini, mis kergendaksid Kairo transporditeid vaevavat ummistatust ja aitaksid integreerida pooltühje ümbrusesse rajatud linnu.

Puudub ka plaan, kuidas Kairosse jäävaid 20–30 miljonit elanikku uue pealinnaga ühendada, sest peale selle valmimist tuleb vana Kairo elanikel riigiteenuste nimel ette võtta 45-kilomeetrine bussi- või autosõit.

Küsimusi tekitab seegi, kuidas plaanitakse veenda kümneid tuhandeid avalikke teenistujaid loobuma oma kodust Kairos ja uude linna ümber kolima. Kas neid sunnitakse? Kas neile pakutakse hüvesid? Kui palju need hüved riigile maksma võiksid minna?

«Me ületame iga teele sattuda võiva takistuse, et projekt ellu viia,» lubas aga Egiptuse majutusminister Mostafa Madbouly kirjalikus teates päeval, mil projektiga algust tehti.

Egiptuse uue pealinna makett. Foto: Khaled Desouki / AFP / Scanpix

Tagasi üles