Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venemaa riiklik ideoloogia kujuneb vähemuste arvelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Komi naine tervitab patriarh Kirilli Komi Vabariigi pealinna Sõktõvkari lennujaamas. | FOTO: Sergei Papšukov/Sputnik/Scanpix

Vene president Vladimir Putin on andnud korralduse alustada tööd riikliku õigusakti kallal, millega määratletaks ühtne vene rahvus. Kriitikud aga kardavad, et seadus võib piirata Venemaa vähemusrahvaste õigusi ja aidata kaasa riikliku ideoloogia kujundamisele.

Putin kiitis mullu 31. oktoobril Astrahanis toimunud rahvustevahelise nõukogu kohtumisel heaks idee «Vene rahvuse seaduse» vastuvõtmisest, mis defineeriks vene rahvuse seaduslikul alusel. Vene keeles on oluline eristus mõiste «русские», mis tähistab etnilist tausta, ning «российский» vahel, mis märgib laiemalt riiklikku kuuluvust.

Rahvusliku ühtsuse päeva eel tehtud ettepaneku kohaselt hakataks kõigi Venemaal elavate inimeste määratlemisel kasutama mõistet «vene rahvus» (российская нация) tavapärase etnilist eristust märkiva «venelase» (русская) ja ülejäänud etniliste rühmade asemel.

Tegemist oleks laias laastus sulatusahju põhimõtet juurutava seadusega, millega määrataks kõik Venemaal elavad rahvad ühtse «vene rahvuse» alla. Etniliste venelaste eelistatud seisus võib aga riigis tõsiseid etnilisi konflikte tekitama hakata.

Putin kavandatava eelnõu sisu laiemalt ei täpsustanud, kui mainis, et uus seadus peaks aitama suurendada ühtsust enam kui 190 Venemaal elava etnilise grupi vahel, kirjutab Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus. «Mille kallal me saaksime ja peaksime kindlasti töötama, on vene rahvuse seaduse jõustamine,» sõnas Putin Astrahanis toimunud kohtumisel.

Algselt tegi ettepaneku Vene Rahvaste Akadeemia teadur Vjatšeslav Mihhailov, kelle sõnul aitaks seadus selgitada Venemaa nägemust iseendast. «Mõne arvates on tegu ühe rahvusega, teiste sõnul multietniliste rahvaste kogumiga,» sõnas Mihhailov Interfaxile.

Lisaks enesemääratlemise küsimustele aitaks uus seadus Putini sõnul organiseerida ka valitsusüksute tööd.

«Ainuüksi riiklikul tasandil on juba üle kümne sellise [etniliste küsimustega tegeleva] kantselei, lisaks veel regionaal- ja munitsipaalstruktuurid. Nende koostöö on püsivalt ebatõhus ja mingit ühistööd ekspertidega ei toimu,» selgitas Putin.

Pärast Putini heakskiitu esialgsele ettepanekule soovitas Õiglase Venemaa esimees Sergei Mironov lisada seadusesse ka punkti vene keelest kui rahvust ühendavast tunnusest ning võtta «Vene rahvaste seadus» riikliku ideoloogia loomise aluseks, vahendab Global Geopolitics.

Venemaa Föderatsiooni põhiseadus keelab eksplitsiitselt riikliku ideoloogia loomise. Sellest hoolimata on paljud riigi poliitikud hakanud üha ägedamalt selle konstitutsioonipunkti vastu sõna võtma.

Kuigi etnilised venelased moodustavad riigi rahvastikust umbes 80 protsenti, on riik rõhutatult paljurahvuseline – Venemaal on 21 rahvavabariiki ja neli autonoomset piirkonda. Ka Venemaa Föderatsiooni passis märgib lahter «rahvus» etnilist kuuluvust, mitte kodakondsust.

Seetõttu on paljude rahvavabariikide esindajad olnud rahvuse seaduse suhtes äärmiselt kriitilised. Sahha Vabariigi kohaliku nõukogu liikme Ivan Šamajevi sõnul on juba mõiste «Venemaa rahvas» iseenesest mõttetu, kuna vastupidiselt väidetule marginaliseerib see Venemaa tegelikku etnilist mitmekesisust.

Venemaa Rahvusliku Strateegia Instituudi presidendi Mihhail Remizovi sõnul tajuvad mõistet «российская нация» rünnakuna identiteedi vastu nii Venemaa vähemusrahvad kui ka etnilised venelased ise, vahendab Global Geopolitics.

Tatarstani etnoloog doktor Damir Iskhakov selgitab asja lihtsalt: «Kui niisugune kontseptsioon seaduslikel alustel vastu võetaks, tähendaks see paljude vähemusrahvuste riiklikul tasandil mittetunnustamist.»

Jekaterinburgi majandusteadlase Jevgeni Jušhuki sõnul võib asi minna veelgi kaugemale ja ühtse rahvuse seaduse vastuvõtmine võib saada aluseks radikaalsele haldusreformile, mille tagajärg oleks Venemaa rahvavabariikide kaotamine.

Selline stsenaarium oleks iseenesest tõenäoline juhul, kui seadus lähtestaks «vene rahvuse» ainukese seaduslikult tunnustatud rahvusena – sellisel juhul ei oleks vähemusrahvaste alusel loodud rahvavabariikide olemasolul enam mingit põhjendatud alust.

Factbox:

Venemaa suurimad vähemusrahvad*

Tatarlased 5,3 miljonit

Ukrainlased 1,9 miljonit

Baškiirid 1,5 miljonit

Tšuvašid 1,4 miljonit

Tšetšeenid 1,4 miljonit

Armeenlased 1,1 miljonit

Avaarid 912 090

Mordvalased 744 237

Kasahhid 647 732

Aserid 603 070

Dargiinid 589 386

Udmurdid 552 299

Marid 547 605

Osseetlased 528 515

Valgevenelased 521 443

*2010. aasta seisuga

Allikas: Wikipedia

Tagasi üles