Ameerika nädalakiri Time avaldas oma kolumnisti ja konsultatsioonifirma Eurasia Group asutaja Ian Bremmeri koostatud nimekirja kümnest alanud aasta suurimast riskist maailmas.
2017. aasta 10 suurimat riski maailmas (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Ettearvamatu Ameerika
Jätkuvalt maailma ainsa supervõimu välispoliitika saab sel aastal olema varasemast ootamatum ja sõjakam, sest Donald Trumpi missiooniks presidendina on eeskätt USA huvide edendamine, mitte niivõrd globaalse stabiilsuse tagamine. Samas kuigi ta on teiste riikidega vähem koostööaldis, ei tähenda see, et ta sooviks, et Ameerika täielikult isolatsionismi kalduks. USA juhitud institutsioonid kaotavad oma rahvusvahelist mõjukust.
2. Pinged Hiinas
Saabuval sügisel toimub Hiinas parteikongress. Võimalikust juhtkonna vahetusest riigi ladvikus tekivad aga pinged, mille mõju ulatub üle piiride. President Xi Jinping teab, et see on ohtlik aeg, millal nõrk näida. Olukorda võimendavad Trumpi provokatsioonid ja USA-Hiina võimunäitamised Põhja-Koreas, Taiwanis, Hong Kongis ja Ida- ja Lõuna-Hiina merel.
3. Võimuvaakum Euroopas
Euroopa viimaste aastate kriisiolukordade lahendamisel on muutunud asendamatuks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. 2017. aastal Euroopa ees seisvad väljakutsed jätkuvad – Prantsusmaal toimuvad valimised, Kreeka majanduslik seis on enam kui habras, Brexiti läbirääkimised ja piiripealsed suhted Venemaa ja Türgiga. Kuigi on tõenäoline, et Merkel valitakse 2017. aastal uuesti kantsleriks, on tema positsioon kahjuks nõrgenenud. Nii jääb Euroopa täielikult ilma tugeva juhtimiseta ja seda hetkel, kui häid juhte on enim vaja.
4. Majanduslik paus
2017. aastal pole mõtet eeldada vajalikes majandusreformides hüppelist edasiminekut. Prantsusmaal ja Saksamaal ei muutu enne valimisi midagi. Türgis, Suurbritannias ja Lõuna-Aafrikas on piisavalt tegemist sisepoliitiliste pingete maandamisega. India ja Mehhiko on teinud nii palju kui hetkel nende võimuses. Brasiilia, Nigeeria ja Saudi Araabia ambitsioonikad plaanid liiguvad küll edasi, aga sellest ei piisa.
5. Tehnoloogia ohustab Lähis-Ida arengut
Igal aastal kaotavad Lähis-Ida riikide valitsused aina enam oma legitiimsust. Energiatootmises toimuv revolutsioon õõnestab sealseid niigi lõhestunud riike, mis sõltuvad siiani tugevalt nafta- ja gaasiekspordist. Töökohtade automatiseerimise valguses aina suureneb noorte tööpuudus. Uued tehnoloogiad võimaldavad veelgi kergemini võimudes pettunud kodanikel mõttekaaslasi leida ja omavahel organiseeruda.
6. Poliitika sekkub keskpankade töösse
Lääne keskpangad peavad taluma aina enam poliitilist survet, nagu see on tavaks arengumaades. Näiteks on briti peaminister Theresa May süüdistanud Suurbritannia keskpanka, et palgalõhe põhjustajaks on pankade kehtestatud madalad intressimäärad. Samuti on pankade ülereguleerimise küsimus üleval nii USAs kui ka Saksamaal.
7. Valge Maja versus Silicon Valley
Donald Trumpil ja USA tehnoloogiasektori haidel pole just palju ühist. Trump tahab tagada julgeoleku ja kontrolli. Tehnoloogiagurud räägivad vabadusest ja privaatsusest. Trump tahab töökohti. Silicon Valley ajud tahavad, et automatiseerimine toimuks praegusest kiiremini. Igal juhul on vastsel presidendil ja Silicon Valley tehnoloogiausku inimestel 2017. aastal palju põhjuseid sarved kokku panna.
8. Türgi inimjaht jätkub
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan jätkab riigis kehtestatud eriolukorra katte all oma kontrolli suurendamist, pitsitades selleks nii õigusorganeid, meediat, aga ka ärisektorit, kus on igal pool toimunud palju vahistamislaineid. 2017. aastal toimub Türgis tõenäoliselt ka rahvahääletus, millega Erdoğan kavatseb oma võimu veelgi kindlustada, süvendades sellega riigi majandusprobleeme ja halvenevaid suhteid Euroopa ja naaberriikidega. See on heitlik tegelane heitlikus regioonis.
9. Põhja-Korea kui supervõimude võimalik võitlusareen
On keeruline täpselt teada, millal saavutab Põhja-Korea raketivõimekuse, mida võib pidada USA-le otseseks ohuks, aga tundub, et see hetk on lähedal. Riigi liider Kim Jong-Un ütles oma selleaastases uusaastatervituses, et ettevalmistused mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM) käikulaskmiseks on jõudnud lõpusirgele. Kuigi nagu Põhja-Koreale kombeks, et pole sellel väitel ametlikku kinnitust.
10. Lõuna-Aafrika ebastabiilsus
LAVi ebapopulaarne riigipea Jacob Zuma, kel lasub korruptsioonisüüdistus, võib kardetavalt anda võimu üle kellelegi, keda ta ei usalda. Sisevõitluses heitlev Lõuna-Aafrika Vabariik ei suuda seega vastata riigile seatud ootustele ja olla piirkonna stabiilne juhtriik, maandamaks naaberriikides möllavaid konflikte.