Põhja-Krimmi kanal, mis varustas Krimmi poolsaart 85 protsendi joogi- ja niisutusveega, on kuivaks jäämas, kirjutab Al Jazeera.
Vene anneksioon ähvardab Krimmi joogiveeta jätta (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimmi keskosas asuv Taigani veehoidla, mis laius kunagi 200 hektaril, on kahanenud pindalalt ligi kahe kolmandiku võrra.
2013. aastal mahutas Põhja-Krimmi kanal 1,5 miljonit kuupmeetrit vett. Sellest piisas, et katta 85 protsenti Krimmi joogi- ja niisutusvee vajadusest. Kuid pärast Venemaa anneksiooni 2014. aastal sulgesid Ukraina võimud kanali kiiruga ehitatud tammiga.
Tol ajal ei pööratud otsusele erilist tähelepanu, kuid blokaad võib keskkonnakaitsjate ja ametnike sõnul tuua endaga kaasa tõsise keskkonnakatastroofi.
Krooniline veepuudus Krimmis on ilmselt vältimatu ja võib ekspertide sõnul tuua kaasa elanike ümberasustamise Venemaale.
«Sajad tuhanded inimesed tuleb ümber asustada. Peagi näeme tolmutorme, mis hakkavad Krimmi keskpaiga poole liikuma,» sõnas poliitiline aktivist Vladimir Garnatšuk Al Jazeerale.
Ukraina veeteadlase Mihhail Romaštšenko sõnul piisab Krimmi enda veevarudest vaid poolte 2,3 miljoni poolsaarel elava inimese varustamiseks.
«Jutt käib umbes ühest miljonist inimesest,» sõnas Romaštšenko. «Meie hinnangul on Krimmi piirkond katastroofiliselt madalate veevarudega.»
Ukraina veevarude ametniku Vasili Stašuki sõnul oli tammi ehitamisest alates selge, et see toob endaga kaasa humanitaarkatastroofi. Mees ise oli tammi ehitamise vastu.
Blokaad on Krimmi põllumajanduse pea hävitanud. Niisutatav maa on langenud 400 000 hektarilt 10 000 hektarile. Poolsaare venemeelsed võimud on keelanud vettnõuvate saaduste nagu riisi ja soja kasvatamise või üritanud põllumajandust asendada näiteks lambakasvatusega.
«Põllumajandus on peatatud,» ütles Krimmi riigiametnik Valeri Liaševski.
Krimmi veehoidlatesse kogutud põllumajanduseks mõeldud veevarud on nüüd poolsaare lõuna- ja idaosa linnadesse ümber suunatud ning hoidlates olevad varud on märgatavalt vähenenud.
Venemeelsed võimud on avaldanud lootust jõuda 2020. aastaks valmis 330 miljonit dollarit maksva maa-aluste veepumpade projektiga, kuid eksperdid hoiatavad, et ka maa-alused süsteemid sõltuvad kanalist ja jäävad mõne aasta jooksul tühjaks.
Sel suvel seisid ametnike sõnul pooled Krimmi 14 rajoonist silmitsi joogivee nappusega ning mitme nädala jooksul said poolsaare idaosas mitu küla joogivett vaid veoautodele paigutatud kanistritest.