Suri Saksa ekspresident Roman Herzog

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa endine president Roman Herzog 1997. aastal.
Saksamaa endine president Roman Herzog 1997. aastal. Foto: Andreas Altwein/picture-alliance/dpa/Scanpix

Suri Saksamaa endine president Roman Herzog, ütles täna riigi praegune president Joachim Gauck.

Herzog (82) oli Saksamaa president 1994.-1999. aastani.

Gauck iseloomustas Herzogit kui väljapaistvat isiksust, kes toetas reformivalmidust, kuid seisis samas kindla ja järeleproovitu säilitamise eest.

Baierlane Herzog oli enne presidendiks saamist Saksa kõrgeima kohtu peakohtunik. Riigipeaks valiti ta neli aastat pärast Saksamaa taasühinemist.

Ta oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu Saksamaa tõrksusele reformide suhtes ja majandusstagnatsiooni ajal, mil konservatiivist kantsleri Helmut Kohli 16-aastane võimuaeg hakkas lõpule jõudma. Saksamaa oli sel ajal kimpus üle kümne protsendi tõusnud tööpuuduse ja tööjõuturu paindumatusega.

Presidendiamet on aga Saksamaal suuresti tseremoniaalne ja nii ei andnud Herzogi reformikannustus kiiresti tulemusi.

Pärast Kohli sai kansleriks vasaktsentrist Gerhard Schröder, kes nõudis riigi moderniseerimist, kuid tõsiste reformideni kulus veel mitu aastat.

Pärast Richard von Weizsäckeri presidendiks saanud Herzog viis sisse iga-aastase holokaustiohvirte mälstuspäeva 27. jaanuaril - Auschwitzi koonduslaagri vabastamise päeval. Saksa juudi kogukond kiitis Herzogi püüdeid tagada, et natside julmusi ei unustataks.

Herzog lahkus ametist 1999. aastal esimese ametiaja lõppedes, uueks presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Johannes Rau.

Herzog sündis 5. aprillil 1934 Baieris Landshutis ja õppis Müncheni ülikoolis õigusteadust. Poliitikasse tõi ta toonane Rheinland-Pfalzi peaminister Kohl, kes nimetas ta 1973. aastal liidumaa esindajaks Bonnis.

Hiljem oli ta Baden-Württembergi kultuuri- ja siseminister. 1983. aastal nimetati ta föderaalse konstitutsioonikohtu aseesimeheks ja 1987. aastal peakohtunikuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles