Kross: Eesti luurajad võisid jälgida Michael Coheni ja Konstantin Kossatšovi kohtumist Prahas (88)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Cohen ja Konstantin Kossatšov.
Michael Cohen ja Konstantin Kossatšov. Foto: Kollaaž

Julgeolekueksperdi ja riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi hinnangul leidis ajakirja Newsweek viidatud kohtumine, mida jälgisid Eesti luurajad, aset mullu augustis Prahas ning kohtusid presidendikandidaat Donald Trumpi advokaat Michael Cohen ja Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.

Coheni ja Kossatšovi kohtumisest kirjutab internetti lekkinud USA luureagentuuride raporti väljavõte. Dokumendi kohaselt leidis kohtumine aset mullu augustis Tšehhi pealinnas Prahas.

Internetti lekkunud dokument kattub mitmes kohas infoga, millele viitas ajakiri Newsweek.

Internetti lekkinud luureraport Michael Coheni ja Konstantin Kossatšovi kohtumisest.
Internetti lekkinud luureraport Michael Coheni ja Konstantin Kossatšovi kohtumisest. Foto: Kuvatõmmis
Internetti lekkinud luureraport Michael Coheni ja Konstantin Kossatšovi kohtumisest.
Internetti lekkinud luureraport Michael Coheni ja Konstantin Kossatšovi kohtumisest. Foto: Kuvatõmmis

Eesti luurajate osalemisele viitas ajakiri Newsweek

Donald Trump. Foto: AP / Scanpix
Donald Trump. Foto: AP / Scanpix Foto: AP/Scanpix

Eesti luurajad jälgisid Ida-Euroopas Donald Trumpi nõuniku ja Vene parlamendisaadiku kohtumist, kirjutab Newsweek.

Lääne luureagentuuride kohaselt kohtusid Donald Trumpi esindaja ja üks Putini-meelne Vene riigiduuma saadik Rossotrudnitšestvo hallatud hoones täpsustamata Ida-Euroopa riigis.

Rossotrudnitšestvo on Vene välisministeeriumi agentuur, mis tegeleb tsiviilisikute haridus- ja toetusprogrammidega.

Kuigi Newsweeki andmeil ei olnud kohtumise eesmärk selge, teatasid Lääne luureagentuurid, et kohtumise jälgimist teostasid Eesti luurajad.

Möödunud aastal teavitas Eesti julgeolekuteenistus valitsusjuhtidele suunatud raportis, et suurimat lähiajalist ohtu Balti riikidele kujutab Vene valitsus.

Trumpi ilmne toetus Venemaa suunal on tekitanud õigustatud julgeolekuküsimusi Balti riikides.

Cohen: ma ei ole kunagi Prahas olnud

Tšehhi nädalaleht Respekt kirjutab, et nende andmeil ei ole Coheni lendamisest Prahasse ühtegi jälge. Kui kohtumine tõesti toimus, siis Trumpi advokaat oleks pidanud esmalt lendama mõnda teise Euroopa lennujaama ja sealt edasi autoga Prahasse sõitnud, sest Schengeni tsoonis liikudes ei jääks siis piiriületusest ühtegi jälge.

Cohen teatas Twitteris uudist kommenteerides, et ta ei ole kordagi Prahat külastanud.

Kross: sihtmärk oli kindlasti Vene riigiametnik, mitte Trumpi meeskond.

Julgeolekueksperdi ja riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi arvates on täna väga keeruline hinnata, mis nendest memodest vastab tõele ja mis mitte. «Samuti on Eesti sissetoomine siia lisandus, mis memodes ei leidu. Pigem võiks seega arvata, et Eesti nimetamine on sihilik infomüra või desinformatsioon,» märkis ta Postimehele.

«Teoreetilise konstruktsioonina võib aga öelda, et juhul kui kohtumine toimus ja seda mõni Eesti teenistus jälgis, siis sihtmärk oli kindlasti Vene riigiametnik, mitte Trumpi meeskond,» lisas ta

Kapo endine peadirektor peab Eesti luurajate osalemist võimalikuks

Raivo Aeg. Foto: Mihkel Maripuu
Raivo Aeg. Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kaitsepolitseiameti endine peadirektor, riigikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Raivo Aeg ütles Postimehele, et ta pole konkreetse juhtumiga kursis, kuid põhimõtteliselt on see võimalik, et üks teenistus kogub infot mõne teise partnerriigi teenistuse palvel.

«Kõik sõltub sellest, kellel on mingisugused võimalused või ligipääsud kuskile. Näiteks, kui Eestil on need võimalused olemas ja neid saab realiseerida, on see ühise julgeolekuruumi kujundamisel kindlasti võimalik,» ütles Aeg Postimehele.

Aegi sõnul ei oska ta juhtumit välisluure seisukohast kommenteerida, aga mis puudutab vastuluuret, siis on loogiline, et oma riigi territooriumil on kõige parem infot koguda siseteenistusel.

«Kui midagi toimub Eesti riigi territooriumil, pöörduvad partnerid meie kaitsepolitsei poole, kes saab oma riigi territooriumil teabehanget teostada. Meie võime teha näiteks pakkumisi lätlaste või leedukate poole, kui meil on seal mingi huvi ja loomulikult teevad nad meiega koostööd, kuid see ei lähe vastuollu nende riigi seadustega,» rääkis Aeg.

Kaitsepolitsei endine juht peab võimalikuks, et Eesti luure kätte ei sattunud info mitte partnerriigi palvel, vaid infoni jõuti omal käel.

«Kui infokogumise käigus saab teatavaks mingi asjaolu, mida analüüsides leitakse, et see võib olla huvipakkuv meie strateegilisele partnerile, on ta siis USA või mõni Euroopa partnerriik, siis seda infot jagatakse. Näiteks terrorismivaldkonnas toimub selline infovahetus igapäevaselt,» märkis ta.

Aegi sõnul ei tule Newsweeki uudisest välja, millise Eesti teenistusega tegemist oli, kuna välisluurega tegeleb teabeamet ja vastuluurega kaitsepolitsei. (Raivo Aeg andis kommentaari enne seda, kui sai teatavaks, et tegemist võis olla Prahas toimunud kohtumisega – toim.).

«Luureteemat käsitledes mõisted mõnikord hägustuvad ja teinekord sõltub artikli sisu kirjutaja kompetentsusest ja paljudest muudest asjadest,» nentis ta.

Aeg lisas, et luure ja vastuluure on iga riigi suveräänne tegevus, aga tänases julgeolekuruumis intensiivistub rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas üha enam.

«Selles valdkonnas on kahepoolne koostöö esmatähtis ja areneb ka mitmepoolne koostöö. On spetsiifiline info, mida levitatakse ainult kahepoolselt piiratud ringis ja on info, mis kuulub veidi laiemale ringile. Aga kõik on konkreetse juhtumi asjaoludes kinni,» rääkis Aeg.

Eesti teabeamet Eesti luurajate rolli ei kommenteeri

Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti luureteenistus ehk teabeamet Newsweekis ilmunud uudist ei kommenteeri.

«Teabeamet ei kommenteeri meedias levivaid kuuldusi,» teatas teabeameti ametnik vastuseks Postimehe küsimusele ja palus mõistvat suhtumist.

Kommentaarid (88)
Copy
Tagasi üles