Senatis kuulati Trumpi välisminstrikandidaati Rex Tillersoni

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rex Tillerson.
Rex Tillerson. Foto: DANIEL KRAMER/REUTERS/SCANPIX

USA senatis algasid presidendiks valitud Donald Trumpi esitatud ministrikandidaatide kuulamised, esimesena võeti ette justiitsministriks pürgiv Alabama senaator Jeff Sessions, talle järgnes välisministri kohale seatud Rex Tillerson.

USA senatis algas vastvalitud presidendi Donald Trumpi poolt välisministriks seatud endise Exxon Mobili tegevjuhi Rex Tillersoni kuulamine.

Mõned vabariiklased ja demokraadid on väljendanud muret Tillersoni tihedate sidemete pärast Vene võimuladvikuga.

Tema ametisse kinnitamist võib raskendada Venemaa sekkumist USA valimisprotsessi ümbritsev skandaal.

Tillerson on juhtinud Exxon Mobilit 2006. aastast ja ettevõte tegutseb rohkem kui 50 riigis. Meedia andmetel on tal lähedased ärisuhted teiste seas Vene presidendi Vladimir Putiniga. Aastal 2011 sõlmis Exxon Mobile koostöölepingu Venemaa riikliku naftakompaniiga Rosneft.

«Venemaa kujutab endast ohtu, kuid ei ole etteaimamatu oma huvides. Ta on tunginud Ukrainasse, sealhulgas vallutanud Krimmi, toetanud sõjaseadusi rikkuvaid Süüria vägesid. Meie NATO liitlased on põhjendatult tõusva Venemaa pärast mures,» ütles Tillerson sissejuhatavas avalduses.

Samas kutsus Tillerson üles avatule ja otsekohesele dialoogile Moskvaga, rõhutades, et Venemaa tuleb võtta rikkumiste eest vastutusele.

Tillerson oli aga Venemaale sanktsioonide kehtestamise vastu pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.

«Me ei toeta sanktsioone, üldiselt, kuna need ei ole eriti efektiivsed, kui neid just ei jõustata väga põhjalikult ning seda on väga raske teha,» ütles Tillerson toona.

Senaator Lindsey Grahami sõnul võib Tillersoni ministriks saamine takerduda, kui kandidaat ei tunnista Venemaa küberrünnakuid USA vastu, eesmärgiga valimisi mõjutada.

Varem toimunud kuulamisel pidi vabariiklasest senaator Jeff Sessions end korduvalt kaitsma 1980. aastatel tehtud ütlustega seotud rassismisüüdistuste eest. Sessionsi küsitlemist segasid korduvalt inimõiguslaste protestid, kelle arvates ei ole mees varem suutnud inimõiguste järgimist tagada.

«Need süüdistused on täiesti valed,» sõnas ta senati justiitskomisjonile. «Minus ei olnud mingit vaenulikkust ega rassist lähtuvaid ideid, milles mind süüdistati. Mul ei olnud neid.»

1980. aastatel üritas Sessions pürgida föderaalkohtunikuks, kuid rassismisüüdistuste tõttu kukkus tema kandidatuur läbi. Sessionsi sõnul oli tegemist organiseeritud jõupingutusega tema ametissemääramise tõkestamiseks.

Tulevane võimalik justiitsminister vastas küsimustele piinamiste, abordi, geiõiguste ja migratsiooni kohta, mille suhtes ta on võtnud konservatiivse hoiaku.

Sessions tõi kuulamisel välja ka seisukohti, mis on vähemalt osaliselt vastuolus mõnede Trumpi poolt valimiskampaania ajal tehtud avaldustega. Muu hulgas kinnitas ta, et ei toeta moslemite riiki sisenemise keelustamist ega ka terrorismis kahtlustatavate ülekuulamisel piinavate võtete kasutamist. Nende seas pidas ta silmas ka matkeuputamist.

Sessions sõnas senati ees, et justiitsministrina on ta valmis ütlema presidendile «ei», kui too pingutab üle.

USA valitsuse eetikakomisjoni teatel pole mitmed Donald Trumpi esitatud valitsuskabineti liikmed esitanud vajaminevaid andmeid huvide konfliktide vältimiseks mõeldud uurimise raames, kuigi vabariiklastest senaatorid tahavad järgmisel sel nädalal korraldada kandidaatide küsitlemiseks vähemalt üheksa istungit.

USA Valitsuseetika Ameti (OGE) juht Walter Shaub kirjeldas laupäeval senati liidritele saadetud kirjas mitme kandidaadi praegust staatust eetikajuurdluses ning väljendas muret kõnealuste uurimiste vähesuse pärast, kuigi ärakuulamise istungid toimuvad peatselt. Trumpi valitud kandidaatide seas on mitmeid miljonäre ja miljardäre.

Kongressi mõlemas kojas enamuses olevad vabariiklased tahavad ametissekinnitamise protsessis suruda läbi nii palju Trumpi kandidaate, kui võimalik, et tema meeskond oleks ametis peatselt pärast seda, kui Trump vannutatakse 20. jaanuaril presidendiks.

Demokraatide hinnangul vabariiklased tormavad ning neil pole mõnest kandidaadist vajalikku informatsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles