Kodanikupalk – idee, mis ei unune (17)

Kerstin Meresma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA, Suurbritannia ja euroliidu rahatähed.
USA, Suurbritannia ja euroliidu rahatähed. Foto: Yui Mok / PA Images / Scanpix

Idee on lihtne: riik maksab regulaarselt igale täiskasvanule (mõnikord ka lapsele) olenemata töösuhtest igakuist sissetulekut. Mõtte eestkõnelejate arvates tagaks see kõigile kodanikele elutähtsa turvatunde ja aitaks kaotada ebatõhusad toetussüsteemid. Kriitikute arvates ei ole mõte taskukohane ja kaoks stiimul tööd teha. 

Mõtte populaarsusele aitab kaasa seegi, et see on suhteliselt lihtsalt teostatav. Erinevalt teatud sihtgruppidele mõeldud toetustest, mille saamiseks tuleb tõestada mõnd puudust või abivajadust, oleks selle rakendamine mitu korda hõlpsam. See võiks omakorda kaasa aidata korruptsiooniga võitlemisele, bürokraatia vähenemisele ja eelarve efektiivsemale kasutamisele.

Majandusteadlane Guy Standing, kes juba 1986. aastal lõi Maailma Baassissetuleku Võrgustiku (BIENi), on üks varasemaid üldise baassissetuleku, teisisõnu kodanikupalga propageerijaid. Standingu sõnul peeti teda ja mõttekaaslasi pikka aega hulludeks, vahendab Business Insider. Kuid viimase paari aasta jooksul on dialoog idee ümber plahvatuslikult kasvanud.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles