Süüria rahukõnelused algavad 23. jaanuaril Astanas (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasahstani pealinn Astana
Kasahstani pealinn Astana Foto: Nikita Basov/AP/Scanpix

Uudisteagentuur AFP teatab viitega Venemaa välisministeeriumile, et Süüria rahukõnelused algavad 23. jaanuaril Kasahstani pealinnas Astanas.

Venemaa diplomaatide teatel on see kuupäev paika pandud ning rahukõnelustel osalevad Venemaa ja Türgi, kes on vahendaja rollis, kuid põhilised nõupidamised toimuvad Süüria valitsuse ja mässuliste grupeeringute vahel.

Süüria valitsusväe sõdurid
Süüria valitsusväe sõdurid Foto: GEORGE OURFALIAN/AFP/Scanpix

Venemaa ja Türgi abil jõudsid Süüria sõdivad osapooled relvarahuni, mis hakkas kehtima 30. detsembril 2016.

Enamikus Süüria osades on lahingutegevus lakanud, kuid siiski on veel mõningaid piirkondi, kus relvarahu eiratakse, näiteks Damaskuses ja selle linna ümbruses, sest osad mässuliste militaargrupeeringud ei tunnista relvarahu.

Vaba Süüria Armee võitlejad
Vaba Süüria Armee võitlejad Foto: KHALIL ASHAWI/REUTERS/Scanpix

Juba on osa Süüria mässulistest teatanud, et nad ei usalda Venemaa d ja Türgit, kuna ei ole kindlad, kas ikka kõik sõdivad grupeeringud saavad võimaluse istuda nõupidamislauda.

Näiteks Süüria kurdid, kes on Süüria sõjas toetanud lääneliitlasi, samas suhtub Türgi neisse kui ohtlikesse mässulistesse, kes võivad probleeme juurde tekitada. Türgil on oma kurdidega pikaajaline probleem, kuna see rahvakild ei tunnista Türgi keskvõimu.  

Süüria kodusõda lahvatas pärast 2011. aasta araabia kevade sündmusi, milles nõuti demokraatiat ja suuremaid inimõigusi.  Rahumeelne protest kasvas relvakonflikt, millesse on nüüd sekkunud mitmed välisriigid, kaasa arvatud Venemaa.

Süüria valitsusrežiimi toetava relvaüksuse sõdurid
Süüria valitsusrežiimi toetava relvaüksuse sõdurid Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

ÜRO andmetel on selles sõjas kaotanud elu üle 200 000 inimese ning neli miljonit süürlast põgenes sõja eest välisriikidesse. Süürias on sisepõgenikke umbes 7,6 miljonit. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles