Värskelt avaldatud raporti järgi on inimõiguste seis Hongkongis halvem kui ei kunagi varem pärast seda, kui Suurbritannia andis linna tagasi Hiinale.
Hongkongi inimõigused käivad hoogsalt alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Organisatsiooni Amnesty International koostatud dokument leidis, et möödunud aasta jooksul said kannatada nii seaduse võim, sõnavabadus kui usaldus valitsuse vastu. Eraldi toodi välja Pekingit valitseva Kommunistliku partei suhtes kriitilist materjali levitanud raamatumüüjad, kes haihtusid avalikkuse eest ainult selleks, et ilmuda välja Hiina politsei vahi all.
Samuti on tõusuteel politseinike rünnakud ajakirjanike suhtes.
Alates Hongkongi tagastamisest Hiinale aastal 1997 on linnriigis kehtinud õigused, mis ülejäänud Rahvavabariigile ei laiene, näiteks vabad valimised ja sõnavabadus. Peking nimetab seda poliitikat «üks riik, kaks süsteemi» põhimõtteks.
Samal ajal on linn muutunud oma suhtelise vabaduse tingimustes keskvõimude suhtes aina kriitilisemaks, mis on kutsunud esile Pekingi reaktsiooni. Näiteks tekitas sügisel meeleavaldusi otsus mitte lubada iseseisvusmeelseid poliitikuid kohalikku rahvaesindusse.
«Kaks aastat tagasi olid meile kohtumised valitsusega, kus arutasime oma muresid. Nüüd ei ole enam midagi,» lausus Amnesty Hongkongi haru direktor Mabel Au. «Näib, et nad ei hooli üldse kodanikuühiskonnast.»