Küpros nõuab saarelt 30 000 Türgi sõduri lahkumist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres (keskel) Türgi Küprose liidri Mustafa Akinci (vasakul) ja Kreeka Küprose presidendi Nicos Anastasiadesega.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres (keskel) Türgi Küprose liidri Mustafa Akinci (vasakul) ja Kreeka Küprose presidendi Nicos Anastasiadesega. Foto: PHILIPPE DESMAZES/AFP/Scanpix

Küprose taasühendamise lepe peab endas sisaldama punkti, mis näeb ette umbes 30 000 Türgi sõduri lahkumist saarelt, ütles Küprose president Nicos Anastasiades täna.

«Meie positsioon on jätkuvalt, et me peame leppima kokku Türgi sõjaväe lahkumises,» lausus Anastasiades.

Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan teatas aga, et sõdurite täielik lahkumine Põhja-Küproselt on välistatud.

Kreeka ja türgi küproslaste juhid Nikos Anastasiades ja Mustafa Akinci pidasid kõnelusi alates esmaspäevast ning neljapäeval kohtusid neis asjus ka Kreeka, Türgi ja Suurbritannia välisminister.

Genfis toimunud Küprose taasühinemiskõnelustest võtsid osa ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini.

Kõnelustel lõpplahenduseni ei jõutud, kuid pooled lubasid kohtumisi jätkata.

Kreeka välisministri Nikos Kotziase sõnul on komistuskiviks Türgi soov hoida oma sõdurid Küprose saarel ning omada jätkuvalt õigust sõjalisele sekkumisele, millele Kreeka on vastu.

Tema sõnul pooldab Kreeka ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel koostatud rahvusvaheliste vaatlejate saatmist Küprosele, kus nende ülesandeks peaks olema rahuleppe rakendamise vaatlemine.

Kreeka küproslased näevad Türgi sõdurite kohalolus ohtu ning Ankara mõjuvõimu säilitamise vahendit. Nemad soovivad, et Türgi, mis pole EL-i liikmesriik, loobuks sõjalise sekkumise õigusest ning viiks oma sõdurid minema EL-i liikmesriigist Küproselt, ütles Kotzias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles