Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch on lisanud esimest korda 27 aasta jooksul USA maailma suurimate inimõiguste ohustajate hulka. Selle põhjus – Donald Trump, vahendab New York Times.
Inimõigusorganisatsioon: USA on muutunud ohuks maailma inimõigustele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksa päeva enne Trumpi ametissevannutamist kuulutas inimõiguste eest seisev organisatsioon Human Rights Watch oma iga-aastases raportis, et Trumpi misogüünse, ksenofoobse ja rassistliku retoorikaga pikitud poliitika võib tuua kaasa tohutut kahju riigi haavatavatele kogukondadele, minna vastuollu Ühendriikide inimõigusalaste kohustustega või mõlemat.
See ei ole esimene kord, mil Human Rights Watch on USA musta nimekirja kandnud. Pärast 2001. aasta terrorirünnakuid New Yorgis võttis George W. Bushi administratsioon vastu otsuse lubada waterboarding`ut ja teisi ülekuulamismeetodeid, mida loetakse piinamiseks.
Kuid Kenneth Roth, organisatsiooni asedirektor, sõnas intervjuus: «See on suurem oht inimõigustele, kui George Bush pärast 11. septembri rünnakuid. Ma näen, et Trump kohtleb inimõigusi piiranguna oma tahtmise saavutamisel nagu Bush seda kunagi ei teinud.»
Roth tõi näitena hästi tuntud Trumpi kampaanialubadused: illegaalsete immigrantide massiline väljasaatmine, moslemite keeld USAsse sisenemisel ning avatus piinamistehnikate kasutamisel.
Pärast kohtumist oma kaitseministri valiku James N. Mattisega on Trump aga hakanud piinamise rakendamise suhtes kahtlema, kuna Mattise sõnul ei ole see meetod kuigi efektiivne.
Trumpi näiline meelemuutus aga inimõiguslasi ei rahusta, kuna ametisse astuv president lubas piinamismeetodite kasutamise ikkagi sisse seada juhul, kui rahvas seda soovib.
Rothi sõnul tähendab see seda, et Trump asetab ennast ja oma tõlgendust avalikust tahtest seadustest ja lepingutest kõrgemale.
Human Rights Watch asetab Trumpi tõusu üldise populismi leviku konteksti. «Ma ei ütleks, et Trump on mingi uue nähtuse algataja, pigem künnab ta lihtsalt populismivagu,» sõnas Roth.
Populistlikud riigijuhid on vähem tundlikud avalikule häbile või korralekutsumisele. Mõned riigijuhid – nagu tuhandete surmade taga olev Filipiinide riigipea Rodrigo Duterte – tunnevad reeglite ja normide rikkumise üle lausa uhkust.
Rex Tillerson, Trumpi kandidaat välisministri kohale, sõnas kuulamisel Kongressis, et inimõigused peaksid jääma USA prioriteediks, kuid ei nõustunud Duterte käitumist hukka mõistma.
«Ameerikal ja Filipiinide rahval on selja taga pikk sõprus. Ma arvan, et seda tasub nende valitsusega suheldes silmas pidada. Nad on olnud liitlased ja me peame kindlustama, et nad selleks ka jääksid,» ütles Tillerson kolmapäeval.
Trumpi tõus võib tekitada Human Rights Watchi sõnul aga olukorra, kus rahvusvahelisi inimõiguste rikkumisi on senisest raskem kontrolli all hoida. USA on olnud pikalt inimõiguste eest seisjana kogu maailmas esirinnas. Kui Ühendriigid oma senisest rollist loobuvad, on keeruline säilitada rahvusvahelist tasakaalu.