41-aastane uuriv ajakirjanik ja terrorismiekspert Shams Ul-Haq oli vaid 15-aastane ja ei rääkinud sõnagi saksa keelt, kui ta Pakistanist Saksamaale tuli, just nagu tullakse ka praegu.
Asüülitaotlejat teeselnud ajakirjanik: radikaliseerimine algab põgenikekeskustes (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aasta suvekuudel õnnestus tal ajakirjandusliku eksperimendi korras asüülitaotlejat mängides sisse saada 35 Saksamaal, Austrias ja Šveitsis asuvasse vastuvõtukeskusesse. «See oli väga lihtne, ma lihtsalt ei ajanud paar päeva habet, panin selga vanad riided ja olingi sees.»
Ul-Haq hoiatab, et asüülitaotlejate registreerimise protsess ja keskuste tingimused on nii halvad, et selle tagajärjed võivad mõjutada kogu Euroopat. Kui ta ise 1989. aastal Saksamaale tuli, oli ta juba paari päeva pärast kooli nimekirjas. «Toonased tingimused olid praegusega võrreldes nagu öö ja päev,» ütles ta.
Ul-Haqilt võeti osades laagrites sõrmejäljed, aga ilmselgelt ei kontrollitud ega võrreldud neid, muidu oleks ta isik paljastatud.
«Salafitid ajavad oma habemed maha ja kandideerivad põgenikekeskustesse vabatahtlikeks. Seal püüavad nad põgenikega jutu peale saada, ostavad neile süüa ja kutsuvad neid koos mošeesse minema,» kirjeldas Ul-Haq.
Austrias, Traiskircheni põgenike vastuvõtukeskuses ronis ta sinna sisse saamiseks lihtsalt üle aia. Kui tal oli ühest põgenikekeskusest pilt ees, palus ta lihtsalt oma asüülitaotluse menetlemine tühistada.
Kreuzlingen põgenikekeskuses Šveitis lasti ta pärast seda koos viie teise migrandiga tänavale vabaks, reisimiseks vajalikke dokumente neil polnud. Keegi ei kontrollinud, kas nad ikka lahkusid Šveitsist või jäid illegaalselt riiki edasi.
Eraldi küsimus on radikaliseerumisoht, sest islamistid püüavad Ul-Haqi väitel pidevalt põgenikke oma mõjusfääri meelitada.
«Salafitid ajavad oma habemed maha ja kandideerivad põgenikekeskustesse vabatahtlikeks. Seal püüavad nad põgenikega jutu peale saada, ostavad neile süüa ja kutsuvad neid koos mošeesse minema,» kirjeldas Ul-Haq.
«Põgenikekeskustes elavatel inimestel on igav, neil pole midagi teha, neil on lõputult aega. Taolised keskused on seega väga kerge sihtmärk. Halvad elamistingimused tekitavad rahulolematust, millele lisandub stress, sest vastust oma asüülitaotlusele tuleb oodata pikalt.»
Ajakirjaniku sõnul radikaliseeritakse osad moslemitest põgenikud juba vastuvõtukeskustes ja on ka neid, kes on teadlikult äärmusrühmituse ISIS poolt Euroopasse saadetud ja selleks hetkeks juba radikaliseerunud. Ul-Haqi sõnul on Saksa ametivõimude hinnangul teada 520 sellisest isikust.
«Alguses on kõik tänulikud, et lõpuks on neil katus pealkohal. Siis aga hakatakse toidu ja elamistingimuste üle virisema. Austerlastel ja sakslastel pole põhimõtteliselt mingit aimu, mis põgenike majutuskeskustes toimub, aga nad peaksid seda teadma.»