Türgi parlament kiitis esimesel lugemisel eile heaks presidendi volituste suurendamise kava viimased kaks osa.
Erdoğani ainuvõimu sillutamise teelt kadus järgmine takistus
16. jaanuar 2017, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi võimupartei Õigluse ja Arengu Partei (AKP) esitas laupäeval parlamendile seaduseelnõu president Recep Tayyip Erdoğani volituste laiendamisest.
Parlament kiitis uue põhiseaduse kaks viimast osa heaks eile õhtul pärast nädal aega kestnud arutelu.
AKP kogus heakskiiduks vajaminevad 330 häält ehk kolme viiendiku suuruse enamuse. AKP-l on 550-liikmelises parlamendis 317 saadikukohta, kuid muudatusi toetas enamik parlamendi suuruselt neljanda erakonna Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) saadikuid.
Põhiseaduskava esitatakse nüüd teisele lugemisele ülehomme, kus selle 18 artiklit hakatakse ühekaupa läbi arutama.
«Jumala abiga saab Türgi endale efektiivsema valitsusmudeli,» ütles asepeaminister Numan Kurtulmuş Twitteris. Kurtulmus kinnitas telekanalile A-Haber antud intervjuus, et põhiseaduskava referendum korraldatakse kõige varem aprilli algul.
Nädal aega kestnud arutelude käigus on parlamendis saadikute vahel puhkenud kähmluseid.
Valitsus pole eelnõu sisu detailselt avalikustanud, kuid võtmetähtsusega muudatuste hulka kuuluks peaministri positsiooni asendamine kahe asepresidendi kohaga.
Küsimuseks on ka see, kas uus põhiseadus tähendaks Erdoğani jaoks võimalust kandideerida kaheks uueks ametiajaks. Sellisel juhul võiks ta võimul olla kuni 2029. aastani.
Samuti näevad muudatused ette tingimusi, mille alusel presidendil on õigus kuulutada välja riiklik eriolukord.
Asepeaminister Nurettin Canikli sõnul jõustuksid eelnõus sätestatud muudatused 2019. aastal, mil toimuvad paralleelselt presidendi- ja parlamendivalimised.