7 Trumpi välispoliitilist vastuolu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Trumpi vahakuju Musee Grevin`is Pariisis.
Donald Trumpi vahakuju Musee Grevin`is Pariisis. Foto: PHILIPPE WOJAZER/REUTERS/SCANPIX

Donald Trump on olnud oma väljaütlemistes kohati hämmastavalt püsimatu, minnes vastuollu ka väga olulistes punktides nagu tuumarelvad või migratsioon, kirjutab The Atlantic.

7. Iraani tuumalepe

Trump on lubanud võtta presidendiks saades Iraani suhtes karmima joone, öeldes 2015. aastal, et Iraani tuumalepe on kõige halvem kokkulepe ajaloos. Kuid pole lõpuni selge, mida Trump selles osas teha plaanib.

Eelmisel aastal sõnas ta Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitees peetud kõnes, et tuumaleppe katkestamine on tema prioriteet.

Kuid see avaldus läheb selgelt vastuollu Trumpi eelnevate sõnavõttudega, kus ta on väljendanud, et lepe tuleks ilmselt ikkagi alles jätta.

Tema viimane seisukoht on aga see, et ta keeldub üldse ütlemast, mida lepinguga teha plaanib.

6. Kliimamuutused

Presidendikampaania ajal lubas Trump lihtsalt tühistada Pariisi kliimaleppe.

Kuid valimiste eel tuletas isegi Hiina Trumpile meelde, et kliimamuutused ei ole siiski hiinlaste leiutis, nagu kinnisvaramagnaat seda väljendanud on.

Trump ilmselt ei ole veel suutnud otsusele jõuda, mida ta siis täpsemalt ikkagi arvab. Valimisvõidu järel antud intervjuus New York Timesile ütles Trump: «Ma vaatan seda lähemalt. Tead mis? Ma hoian end kõikidele võimalustele avatuna.»

5. Riiklik tuumaarsenal

Trumpi jutt on kõige segasem, kui ta tuumarelvadest räägib. Ta on korduvalt öelnud, et tuumarelvastust peaks järjekindlalt vähendama, kuid see läheb teravasse vastuollu detsembrikuise avaldusega, kus ta säutsus Twitteris: «Ühendriigid peavad tugevdama ja laiendama oma tuumavõimekust kuni maailm tuleb tuumapommide suhtes mõistusele.»

Tal ilmselgelt ei ole probleemi ka sellega, et nii hakkaksid ka teised riigid oma tuumavõimekust suurendama. «Las siis tulla tuumavõidujooks,» ütles Trump NBC-le.

4. Islamiriik

Kõik võivad rahumeeli nõustuda, et Trumpile ISIS ei meeldi. Kuid mida ta on lubanud selle vastu ette võtta? Saata Lähis-Itta täiendavaid vägesid?

Trump on andnud mõista, et on valmis seda kaaluma: «Ma kuulan, mida kindralitel öelda on, aga jutt käib umbes 20 000-30 000 sõdurist.»

Ja siis ütles ta, et ei kavatse seda teha. «Ma teeks ISIS-ele ühel või teisel viisil ära. Ma lihtsalt ei teeks seda meie vägedega, saate aru?»

Ja teel ISIS-e alistamise poole võtaks ta kaasa ka piirkonna naftavarud: «Ma olen aastaid öelnud. Võtke nafta.» Või siis mitte: «Me oleks pidanud selle võtma ja siis oleks see olnud meie. Nüüd peame selle hävitama.»

3. NATO

Trump on käinud alliansi osas edasi-tagasi, väljendades kord, et NATO on oma aja ära elanud, siis jälle, et on oma meelt muutnud.

«Ma ütlesin enne, et NATO on iganenud, kuna see ei ole suutnud adekvaatselt terrorismiga tegeleda. Pärast minu sõnavõttu on nad oma poliitikat muutnud ja loonud uue üksuse terrorismiohuga võitlemiseks,» ütles Trump eelmise aasta kõnes.

NATO missioonid on aga aastaid hõlmanud ka terroritõrjeprogramme, muuseas üle kümne aasta kestnud osalust Afganistanis.

 Viimaste sõnade kohaselt Euroopa väljaannetele on NATO taaskord iganenud, väidetavalt seetõttu, et seda ei loodud üleeile. Kuid samas rõhutas Trump: «NATO on mulle väga oluline.»

2. Venemaa

Trump on liikunud oma suhetes Venemaaga südamlikust sõprusest ettevaatliku seisakuni. 2013. aastal ütles Trump intervjuus NBC-le, et tal on Vene presidendiga tõepoolest suhe ja kirjutas Twitterisse äärmiselt infantiilselt: «Huvitav, kas Vladimir Putin tuleb mu iludusvõistlusele Moskvas järgmine aasta? Kui jah, siis kas ta hakkab ka minu parimaks sõbraks?»

Kuid eelmisel nädalal antud pressikonverentsil Trump enam vennastumise peale ei mõelnud. «Ma ei tea, kas me ka Vladimir Putiniga läbi hakkame saama. Ma loodan küll. Kuid on ka võimalus, et see nii ei lähe.»

1. Twitter

Trumpi sotsiaalmeedialembus on andnud talle postmodernistliku sõnumiautomaadi kuvandi. Väidetavalt on Lõuna-Korea palganud ühe ametniku ainuüksi selleks, et Trumpi Twitterit jälgida. Ja Trump ei paista jõudvat otsusele selles osas, mida ta Twitterist arvab.

«Ma armastan Twitterit,» kuulutas ta 2012. aastal Twitteris. Kuid sel nädalal muutis ta meelt: «Mulle ei meeldi Twitteri kasutamine.»

Tund aega pärast intervjuu lõppu oli Trump aga tagasi säutslas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles