Ühendkuningriigi ülemkohus otsustas, et valitsus ei saa käivitada Euroopa Liidust väljumise protsessi ilma parlamendi heakskiiduta.
Ülemkohus: Briti valitsus ei saa Brexitit parlamendi toeta käivitada (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemkohus võttis häältega 8-3 vastu otsuse, mille järgi peab aluslepingu artikkel 50 käivitamiseks toimuma parlamendihääletus.
Supreme Court rules that Government cannot trigger #Article50 without act of Parliament authorising it to do so https://t.co/86eD3EzgHm
— Sky News (@SkyNews) January 24, 2017
Lisaks märgiti kohtuotsuses, et Šoti, Walesi ja Põhja-Iirimaa regionaalsete parlamentide enamuse nõusolekut selleks vaja ei ole.
Downing Street: kohtuotsus ei muuda Brexiti ajakava
Suurbritannia kavatseb siiski alustada lahkumisläbirääkimisi EList märtsi lõpus, hoolimata tänasest ülemkohtu otsuset.
«Briti rahvas hääletas EList lahkumise poolt ja valitsus kavatseb nende otsuse ellu viia - ja käivitada märtsi lõpus artikkel 50 nagu planeeritud. Tänane otsus ei muuda selles osas midagi,» ütles Briti valitsuse pressiesindaja.
Samas kinnitas valitsuse õigusnõunik peaprokurör Jeremy Wright vahetult pärast istungit, et valitsus on pettunud, aga nõustub otsusega ja teeb kõik, mis vajalik, et kohtuotsust täita.
UK government "disappointed" but will comply with Supreme Court #Brexit ruling, Britain's attorney general says https://t.co/9ssHavp4Mc pic.twitter.com/dNhkObx4qp
— BBC Breaking News (@BBCBreaking) January 24, 2017
Brexiti kohtuasja algatanud Gina Milleri sõnul on ta šokeeritud, kuidas tema otsusega Briti valitsuse vastu kohtusse minna, kaasnes niivõrd palju isiklike rünnakuid.
Gina Miller says she was "shocked by the level of personal abuse" she has received #Article50 https://t.co/bzFwnwuwoz
— Sky News (@SkyNews) January 24, 2017
Miller on Guyanas sündinud ja Ühendkuningriigis üles kasvanud 51-aastane naine, Londoni investeerimisfondi SCM Private juht ja kogenud filantroop.
Newcastle'i ülikooli teadur Maarja Lühiste: Brexitit see ära ei hoia
«Arvan, et otsest võimalust Brexiti vältimiseks ei ole. Enamus parlamendisaadikuid hääletavad siiski artikkel 50 jõustumise poolt,» sõnas Newcastle'i ülikooli eestlannast teadur Maarja Lühiste, kuid lisas, et veidi ettearvamatumaks jääb selle saatus Briti parlamendi ülemkojas- ehk lordidekojas. «Seal on vastuseis Brexitile tõenäoliselt suurem, sest nende kohad ei sõltu valijate mandaatidest.»
Kuigi ülemkoda enamasti seaduse jõustumist peatada ei saa, on neil võimalik eelnõu tagasi alamkotta ülevaatamisele saata.
Lühiste arvates tekitab hoopiski suuremat küsimust, millist Brexitit peaminister Theresa May valitusel läbi õnnestub suruda. «Parlamendi roll selle lõpliku versiooni loomisel tõenäoliselt suureneb,» sõnas ta.
«Euroopale ja Briti demokraatiale on see pigem hea uudis, sest brittide Brexiti plaan saab selle läbi olema läbimõeldum ja hakkab esindama ka «pehmema» Brexiti pooldajaid.»
Tartu Ülikooli teadur Stefano Braghiroli: otsus õõnestab veelgi May autoriteeti
«Seda otsust oli oodata,» kommenteeris uudist Tartu Ülikooli Euroopa õpingute lektor Stefano Braghiroli Postimehele. «Tõenäoliselt kiidab parlament Brexiti lõpuks siiski heaks, sest konservatiividel on alamkojas enamus ja leiboristid on survestatud rahva jah-häält austama.»
Braghiroli lisas, et sellest hoolimata õõnestab ülemkohtu otsus peaminister May valitsuse juba niigi kesist autoriteeti. «Arvatavasti tuleb neil konsensuse nimel oma «kõva Brexiti» kava ümber mängida.»
«Euroopa-meelset Šotimaa regionaalvalitsust nörritab otsus eriti ja see muudab teise iseseisvusreferendumi veelgi tõenäolisemaks. Sama ülemkohtu otsusega leiti ka, et Suurbritannia valitsus ei ole kohustatud artikkel 50 käivitamiseks regionaalvalitsuste heakskiitu otsima,» sõnas Braghiroli.
Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence: see tähendab pikemat ebakindlusperioodi
«Tänane Briti ülemkohtu otsus puudutas Suurbritannia sisepoliitilist protsessi, mida tuleb järgida artikkel 50 käivitamiseks. Lepetega, mis tuleb lahkumisel sõlmida endiste ELi partnermaadega see seotud ei olnud,» ütles Postimehele Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence. «Seetõttu otseselt see julgeolekut või ELi julgeolekukoostööd mõjutama ei hakka.»
Lawrence lisas, et Suurbritannia valitsus ja parlament peavad nüüd jõudma Brexitis ühisele arusaamale. Lisaks peab parlament esitama oma seisukoha. «See muudab valitsuse töö keerulisemaks ja venitab kogu artikkel 50 käivitamise protsessi, mis tähendab pikemat ebakindluse perioodi.»