Viimsepäevakella osutite näit läks veel süngemaks (6)

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teoreetiline füüsik Lawrence Krauss (vasakult), Rahvusvahelise Kriisigrupi kaasjuht Thomas Pickering ja kliimajulgeoleku ekspert David Titley esitlesid eile viimsepäevakella värskeimat näitu.
Teoreetiline füüsik Lawrence Krauss (vasakult), Rahvusvahelise Kriisigrupi kaasjuht Thomas Pickering ja kliimajulgeoleku ekspert David Titley esitlesid eile viimsepäevakella värskeimat näitu. Foto: Carolyn Kaster / AP / Scanpix

Maailmalõpu või vähemalt suurt osa planeedist puudutava katastroofi riski hindava nn viimsepäevakella seierid tõsteti eile südaööle lähemale, kui need on olnud 64 aastat.

Sellist kella peab 1940. aastaist Ameerika Ühendriikides ilmuv väljaanne Tuumateadlaste Bülletään. Kui 2015. aastast seisid osutid inimkonna hävingust kolme minuti kaugusel, siis eile teatas bülletääni toimetus, et seiereid liigutati veel pool minutit kurjakuulutavamale tasemele.

«Aastal 1947 oli üks tehnoloogia, millel oli planeedi hävitamise potentsiaal, ja see oli tuumajõud,» märkis toimetaja Rachel Bronson kellaaja muutmist selgitanud avalduses.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles