Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/31/6298517t1h11eb.jpg)
«Absoluutselt ei saa midagi prognoosida. Praegu on vaikne, aga juba tunni aja pärast võib siin olla nii tihe tulistamine ja pommitamine, et ei saa peadki tõsta,» räägib Ukraina armee major Oleg, kutsungiga «Patrioot». 500 meetri kauguselt paistab üle lumise lagendiku verest ja pommidest läbi imbunud Donetski lennujaam, mida hoiavad enda käes Donbassi separatistid.
«Patrioot» on asekomandör dessantvägede pataljonis, mis hoiab enda käes Piski asulat, see on kõige lähem Ukraina armee positsioon separatistide valduses olevale suurele Donetski linnale. Piskis elab veel mingi ime läbi kümmekond kohalikku, kellel pole lihtsalt kuhugi minna.
Major näitas mulle oma üksuse positsioone ja rääkis olukorrast Piskis eelmisel neljapäeval. Kõik oli suhteliselt rahulik, kostsid vaid üksikud lasud. «Need on snaiprid, peame oleme ettevaatlikud,» ütleb «Patrioot».
Kuid juba pühapäeval algas just sealkandis viimaste kuude kõige massiivsem suurtüki- ja miinipildujatuli kogu Donbassi rindel. Kõige tugevamad lahingud toimusid Piskist 10–15 kilomeetrit eemal asuvas Avdiievkas, mis on 20 000 elanikuga linn otse rindejoonel, kuid kõvasti said vatti ka dessantväelased Piskis, kus separatistid andsid Ukraina positsioonide pihta muuhulgas tuld ka tankidest. Käiku läksid ka kaugtule raketisüsteemid Grad.
Kolme päevaga on Ukraina armee väitel Avdiievkas hukkunud vähemalt kaheksa nende sõdurit, haavata on saanud ligi 30, nende seas ka võitlejad Piskis. Tsiviilelanikke Avdiievkas teadaolevalt hukkunud pole, kuid paljud on saanud haavata mürsu- ja miinikildudest. Kõige hullem on see, et ligi 20-kraadise külmaga on terve linn jäänud elektri ja kütteta. Eile alustasid Ukraina võimud linnas vabatahtlikku evakuatsiooni.
/nginx/o/2017/01/31/6298519t1h5829.jpg)
/nginx/o/2017/01/31/6298525t1h6253.jpg)
Dessantväelane kutsungiga «Maks» räägib, et tavaliselt on Piskis «päevaplaan» järgmine: päevavalges, kui mööda rinnet sõidavad OSCE patrullid, tulistavad vastastikku aeg-ajalt snaiprid ning võib olla lühikesi tulevahetusi automaatidest, kuid nagu saabub pimedus, siis keskmiselt kaks-kolm korda nädalas hakkavad tööle separatistide miinipildurid.
Pidevalt lendavad miinid on väga ebameeldiv relv, sest kuigi nad lendavad üsna ebatäpselt, ei tea kunagi ette, kuhu järjekordne miin maandub. «Maks» toob näiteks, kuidas eelmise nädala algul sai miiniplahvatuses viga kolm tema kaassõdurit, neist üks raskelt.
«Juba kuu aega käib pidevalt tulistamine miinipildujatest, kuigi ilmselt kõik usuvad, et siin ei käi enam mingit sõda. Lihtsalt teil ei räägita sellest enam nii palju ega näidata enam. Iga nädal hukkub rindel sõdureid,» räägib «Maks».
Donbassis kehtib justkui relvarahu vastavalt Minsk-2 lepetele, mis sõlmiti täpselt kaks aastat tagasi. Sellele «rahule» vaatamata hukkus eelmisel aastal rindel 220 Ukraina sõdurit ehk keskmiselt olid kaotused neli sõdurit nädalas.
Nagu tavaliselt sellistel puhkudel, on väga raske aru saada, kes provotseeris viimase olukorra teravnemise Donbassi rindel Avdiievka-Piski joonel. Nii Ukraina kui separatistid süüdistavad traditsiooniliselt teineteist, aga piirkonnas viibiv OSCE missioon pole seni seisukohta võtnud.
Igal juhul oli rünnakul tõsine välispoliitiline mõõde, sest Ukraina võimud hindasid olukorra Avdiievka all nii tõsiseks, et nende president Petro Porošenko katkestas oma visiidi Saksamaale, süüdistades selles separatiste.
Samas teadvustab Ukraina sellisel dramaatilisel viisil visiidi poolelijätmisega Euroopa jaoks väga hästi reaalset olukorda Donbassi rindel, mida Euroopa Liit kipub pidama juba «külmutatud konfliktiks», mitte «kuumaks sõjaks».
/nginx/o/2017/01/31/6298529t1h553e.jpg)
/nginx/o/2017/02/01/6299621t1hbb95.png)
Avdiievka, kus viimastes lahingutes peale raskerelvade mindi ka füüsiliselt jalaväerünnakutele üksteise vastu, asub sõdivate poolte jaoks strateegiliselt tähtsas kohas, sest sealt on võimalik kontrollida tähtsat maanteed ja ristmikku otse Donetski külje all. See on üldse viimase aasta jooksul olnud üks kõige tulisem koht kogu rindel.
Avdiievka-taolised hetkelised ägenemised pole rindel sugugi haruldased vaatamata Minski rahulepetele. Viimati olid ägedad lahingud enne jõule Svitlodarskis, kus hukkus üheksa Ukraina sõdurit.
Separatistide kaotuste kohta nii nüüd Avdiievkas kui ka varem Svitlodarskis puuduvad usaldusväärsed andmed.
Küsimus, kui kaua võib veel kesta see kummaline sõda, mis veereb kord vaiksemalt, siis jälle verisemalt, aga kus kumbki pool ei suuda saavutada otsustavat edu, paneb Piskis Ukraina sõdureid vaid õlgu kehitama.
«Kes teab, aga igatahes kaua,» arvab major Oleg. «See võib lõpmatult kesta, sest mõlemad pooled on ennast oma positsioonidel väga hästi kindlustanud,» ütleb «Maks», kes sõdib Donbassis algusest peale ehk 2014. aasta suvest. «Mul jätkub siin tööd veel kauaks.»