Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval heaks esimese etapi seaduseelnõust, mis annab peaminister Theresa Mayle volitused käivitada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protseduur.
Briti alamkoda kiitis heaks Brexiti-eelnõu esimese etapi (3)
1. veebruar 2017, 22:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendiliikmed kiitsid heaks eelnõu, mis annab aluse valitsusele käivitada Euroopa Liidu Lissaboni leppe 50. artikkel ning algatada ametlikult kaks aastat kestvad läbirääkimised liidust lahkumiseks.
Eelnõu esimene etapp võeti vastu 498 poolthäälega 114 vastu.
Ehkki eelnõu võeti vastu ülekaalukalt, väljendasid paljud parlamendiliikmed ahastust ja hingevalu seoses äärmiselt raske otsusega. Neist mitme sõnul andsid nad järele rahva otsusele, ent kardavad, et ajalugu mõistab nende üle karmilt kohut.
Enam kui kaks kolmandikku alamkoja saadikuist seisis Brexitile vastu ning pärast juunikuist referendumit lootsid paljud väljaspool parlamenti, et rahvasaadikud suudavad Brexiti peatada.
Ent Euroopa-meelsed liikmed peaminister May konservatiivide ning ka opositsiooniliste leiboristide seas olid järk-järgult sunnitud kaotusega leppima ning ütlesid, et hääletavad oma sisemise veendumuse vastu.
«Ma kaotasin antud võitluse. Seisin selle eest kirega, ohverdasin selle nimel ka oma koha valitsuses,» ütles endine konservatiivne rahandusminister George Osborne, üks tulisemaid Brexiti-vastaseid hääli Suurbritannias. «Lõpuks peame leppima, et demokraatias on enamus oma sõna öelnud.»
Sarnaselt Osbourne'iga Euroopa ühisturult lahkumise eest hoiatanud parlamendiliige Anna Soubry ütles, et tegemist on «suure rumalusega», ent soostus sellegipoolest eelnõud toetama.
«Kuidas küll on see võimalik, et me seadsime inimesed alternatiivse valiku ette, mille kohta me toona rääkisime, kuidas see neile majanduslikult kahjulikult mõjub, vähem turvatunnet pakub ning meie riiki nõrgestab,» ütles ta. «Ajalugu ei anna armu sellele parlamendikoosseisule.»
Tööpartei liider Jeremy Corbyn tegi oma saadikutele ülesandeks kolmapäevasel eelhääletusel eelnõu toetada, kuna kaks kolmandikku neist esindab ringkondi, mis hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt.
Leiboristide Brexiti-vastaste sekka kuuluval Keir Starmeril oli raskusi oma eelnõu kaitsekõne esitamisega, kui teda pidevalt segasid valjuhäälsed toorid. Ta palus neil jääda viisakaks ja leppida sügavate lõhedega tema «tuliselt internatsionalistlikus» parteis.
Endine minister Margaret Beckett ütles, et ka tema järgib partei käsuliini, ehkki ta «kardab, et eelnõu tagajärjed, seda nii meie majandusele kui ühiskonnale, on katastroofilised».
Samas astusid kümned leiboristid käsuliini vastu, teiste seas ka Ian Murray, Tööpartei ainus parlamendisaadik Šotimaalt. Ta märkis siiski, et astub käsuliini vastu raske südamega.
«Teen seda teadmises, et võin minna mööda Edinburghi lõunaosa tänavaid ning vaadata oma valijatele silma ja öelda neile, ma olen teinud kõik võimaliku, et kaitsta nende töökohti, elujärge ja nende perekondade tulevikku,» ütles Murray.
Samas aastaid Brexiti heaks lobistanud euroskeptikute leer rõkkas.
«Täna õhtul leiab siin aset ajalooline hääletus, hääletus, mida ma ei uskunud, et minu silmad näevad mu poliitilise eluea jooksul,» ütles konservatiivne rahvasaadik Peter Bone.
Konservatiivne eksminister Ken Clarke, veendunud eurofiil, väljendas Brexiti-meelsete suhtes põlgust ning süüdistas neid kujuteldava «imedemaa» poole püüdlemises.
Euroopa-meelsete liberaaldemokraatide saadik Sarah Olney ütles parlamendile, et «meilt palutakse hüpata lennukist, ilma et me teaksime, kas me üldse oleme ohutult langevarju külge ühendatud».
«Inimesed eeldavad, et alamkoda teab, mida teeb. Ega ikka ei tea,» hoiatas Euroopa Liidust lahkulöömise vastu tuliselt seisva Šoti Rahvuspartei (SNP) rahvasaadik Angus Brendan MacNeil. «Ta hoiab pöialt peos ja loodab parimat.»
Seaduseelnõu kolmas ja viimane lugemine, millele järgneb lõplik hääletus, korraldatakse 8. veebruaril.
Seejärel saadetakse seadus edasi ülemkotta, kus vastuvõtmine on vähem kindel, kuna valitsusel pole seal enamust ega ka ajalist kontrolli.
Kui ka lordidekoda seaduse heaks kiidab, saadetakse see allkirjastamiseks kuninganna Elizabeth II-le.