Venemaa president kohtub täna Budapestis Ungari peaministriga.
Putin kohtub täna Ungaris Orbániga
2. veebruar 2017, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreml loodab, et Trumpi tõus leevendab survet Venemaale ajal, mil riigi suhe läänega on Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimise ja separatistide toetamise tõttu madalaimal tasemel pärast külma sõja lõppu.
Vene riigipea Vladimir Putin istub täna maha Ungari euroskeptikust peaministri Viktor Orbániga, kes on ärgitanud Euroopa Liitu tühistama Venemaale Ukraina konflikti tõttu kehtestatud sanktsioone. Ungari on astunud sanktsioonide vastu retooriliselt, kuid on seni hääletanud sanktsioonide jätkamise poolt.
Analüütikute hinnangul võivad Trumpi tõus ja Euroopas leviv populismilaine innustada Putinit ja Orbáni sanktsioonidele jõulisemalt vastu astuma.
«Ungari on juba kritiseerinud Moskvale kehtestatud sanktsioone, kuid pole ametlikult nende vastu hääletanud,» ütles Ungari teadusakadeemia maailmamajanduse instituudi teadur Andras Deak. «See võib muutuda - Orbán astub retooriliselt Putinile sammu lähemale rahvusvahelises kontekstis toimunud muutuste tõttu.»
EL-i sanktsioonid, mis on suunatud mitmetele Vene majanduse sektoritele, pikendati detsembris kuni tänavu aasta juuli lõpuni. Sanktsioonide pikendamine võib kujuneda senisest raskemaks, sest kardetakse, et Trumpi poliitika ohustab EL-i, ning rahvuslastest erakonnad valmistuvad valimisteks Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Kremli sõnul on visiit tunnistus Orbáni ja Putini vahelistest isiklikest suhetest ja kindlusest. Orbán oli esimene Euroopa liider, kes võttis Putini vastu pärast seda, kui Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aastal.
Putin soovib nüüd näidata oma toetust riigile, mis on üritanud luua paremaid suhteid sanktsioonide tühistamise kaudu, ütles Moskvas paiknev analüütik Fjodor Lukjanov.
Putini välisasjade nõuniku Juri Ušakovi sõnul keskendutakse kohtumisel majandussidemete arendamisele. Liidrid arutavad muu hulgas Ungari ainsa tuumajaama laiendamist ja teisi energiaprojekte, nagu TurkStream ja Nord Stream. Valdav osa Ungari tarbitud gaasist pärineb Venemaalt.
Orbán peab kahe 1200 megavatise reaktori ehitamist Paksi tuumajaama strateegiliseks projektiks, kuid opositsioon ja Euroopa Komisjon suhtub sellesse umbusuga. Brüssel teatas 2015. aastal, et avab juurdluse selgitamaks välja, kas reaktorite ehitus on majanduslikult põhjendatud ning kas sellele eraldatud riigiabi on ebaseaduslik.