Itaalia peaminister Paolo Gentiloni teatas neljapäeva õhtul Liibüa ühtsusvalitsusega (GNA) saavutatud kokkuleppest rändetulva tõkestamiseks Põhja-Aafrika riigi rannikult üle Vahemere Itaaliasse.
Itaalia sõlmis Liibüa valitsusega kokkuleppe rändetulva piiramiseks (1)
2. veebruar 2017, 22:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gentiloni ütles Roomas pärast kohtumist GNA peaministri Fayez al-Sarraj´ga, et pooled allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö hoogustamiseks ja Liibüa loodab peatada Itaalia abiga migrantide smugeldamise.
Itaalia peaministri sõnul on kokkuleppe näol tegemist vaid tükiga laiemast plaanist, mida Euroopa Liidu valitsusjuhid reedel Maltal mitteametlikul tippkohtumisel arutavad.
Sarraj sõnul arutati kohtumisel ka Itaalia ja Liibüa vahelisi majandusleppeid.
Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid kogunevad reedel Maltale mitteametlikule tippkohtumisele, millel arutavad võimalusi Liibüa kaudu kulgeva migratsioonitee sulgemiseks ning märtsi lõpus tähistatava Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul tehtava deklaratsiooni sisu.
«Meie peamine eesmärk Malta tippkohtumisel on peatada ebaseaduslik ränne Liibüast Euroopasse. See on ainus võimalus lõpetada inimeste hukkumine kõrbes ja merel ning ainus moodus, kuidas saada immigratsioon Euroopasse kontrolli alla,» ütles Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk neljapäeva õhtul.
Tusk viitas oma sõnavõtus Itaalia ja Liibüa kahepoolsele koostööle, mida Euroopa Liit peab toetama. «Euroopa peab ja ka seisab Itaalia kõrval selle vastutuse jagamisel,» rõhutas ülemkogu president.
Eelmisel nädalal lükkas Euroopa Komisjon tagasi ettepanekud sõlmida Liibüaga sarnane põgenikevoo peatamise lepe nagu tehti 2015. aasta Türgiga, kirjutas ajaleht The Guardian. Samas eraldas Komisjon 200 miljonit eurot Liibüast Euroopasse suunduva illegaalse rändevoo peatamiseks.
«Vahest ongi hea, kui selle küsimusega tegelevad otseselt probleemiga kokku puutuvad liikmesriigid, mitte ei hakka Euroopa Liit tervikuna uut suurt lepingut sõlmima nagu tehti Türgiga,» märkis üks teemadega kursis olev allikas.
Liibüat, kus pärast Muammar Qaddafi kukutamist ei suudetud rahu ja korda taastada ning kus puudub tervet riiki ja selle piire kontrolliv valitsus, peetakse peamiseks rände transiitriigiks, kust kevadel, ilmade soojenedes, on oodata uut rändevoogu Euroopasse, peamiselt Itaaliasse ja Maltale. Praegu tuleb EL-i statistika kohaselt ligi 95 protsenti illegaalsest rändest Euroopasse üle Vahemere keskosa, 90 protsenti alustab ohtlikku teekonda Liibü rannikult.
Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadi poolt neljapäeval avaldatud statistika kohaselt on kolmel viimasel aastal kasvanud alates märtsist järsult põgenike saabumine Itaaliasse. Ligi viiendik saabunud immigrantidest on nigeerlased, kellele järgnevad arvukuselt Eritrea, Guinea, Cote d'Ivoire´i, Gambia, Senegali, Mali ja Sudaani kodanikud. Liibüa enda elanikke migrantide hulgas märkimisväärselt ei ole.
Eelmisel aastal hukkus Vahemere keskosa ületades umbes 4500 inimest.
Seda, et kohtumine toimub Euroopa Liidu eesistujariigis Maltal, peetakse oluliseks, kuna ränne on Malta jaoks kõige põletavam probleem ning seetõttu on riik ka selle lahendamisest ülimalt huvitatud. Tippkohtumisel loodetakse liidritelt kokkulepet konkreetsete meetmete üle, kuidas rändevoogusid peatada.
Teise suure teemana arutavad valitsusjuhid ühepäevase kohtumise raames Rooma lepingu 60. aastapäeva ettevalmistusi, mida tähistatakse Itaalia pealinnas 25. märtsil. Rooma lepinguga lõid kuus riiki 1. jaanuarist 1958 Euroopa Majandusühenduse, mis hiljem nimetati ümbes Euroopa Ühenduseks ning veel hiljem Euroopa Liiduks.
«See on 27 liidrile võimaluseks jõuda ühisele arusaamisele selles, mida Rooma kohtumine peaks andma,» märgitakse tippkohtumise eelses Euroopa Liidu pressimaterjalis. Kuna Suurbritannia on rahvahääletusel otsustanud Euroopa Liidust lahkuda ning märtsi lõpuks peaks London olema teinud ka ametliku sellekohase avalduse, siis sellel sessioonil Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ei osale.
27 liikmesriigi liidrid arutavad sellel sessioonil Euroopa Liidu edasist arengusuunda, mis oli ka päevakorras 2016. aasta septembris Bratislava kohtumisel.
Lisaks räägivad liidrid tippkohtumise raames kindlasti ka Ameerika Ühendriikide presidendivahetusega kujunenud olukorrast ning kuluaarides võib tulla teemaks ka ülemkogu eesistuja Tuski suvel lõppev ametiaeg, kuna väidetavalt soovib Poola praegune juhtkond tema väljavahetamist.