Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Igor Taro Ukraina päevik: 03.02.2017

76
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Igor Taro

Kõige ägedam lahingu- ja tuletegevus viimase kahe aasta jooksul käib Donetski põhjaserval - Donetski-Luganski magistraali ja tähtsa liiklussõlme Jasinuvata pärast.

Avdiivka liin on rindeteadetes domineerinud positsioonisõja algusest peale. Ukraina armee on hõivanud endise tööstusala Donetski- poolses linnaservas ning ehitanud ülesse sinna tugeva kaitseliini, millest Donetski südalinna on kõigest linnulennult linnulennult kümme kilomeetrit.

Tähtis pole mitte ainult distants, vaid ka võimalus sealt hoida tule all Donetski-Horlivka (Gorlovka) maanteed, mis on ühtlasi otsetee Luganskisse. Venemaa hübriidväed ei saa seda teed kasutada, kuna ukrainlased suudavad seal kõik liikuva kaartulega õhku lasta. Ja see on loomulikult olnud probleem.

Kui Ukraina relvajõud peaksid üle maantee tulema, siis on tähtis raudteesõlm Jasinuvata kohe sealsamas. Raudteed pidi tuleb Venemaalt sõjatehnika ja moon - selleks vajati kunagi ka Debaltseve raudteesõlme vallutamist.

29. jaanuaril algas Avdiivka kaitseliinile tugev miinipilduja- ja suurtükituli. Seejärel proovis umbes 30-pealine üksus hõivata ukrainlaste vaatlusposti. Post andis tuld kõigist torudest, kui tuldi proovima tiivalt, siis tegid ukrainlased kiire vasturünnaku ning võtsid hoopis ühe vaatluspostidest, liikudes maanteele veelgi lähemale.

Sealt edasi on sündmused eskaleerunud, kuniks 30. jaanuaril jäi Avdiivka ilma elektrita ning Donetski põhjaserv ja Jasinuvata asula veevarustuseta. Olukorra eskaleerumine tähendas väga ägedat suurtükituld Ukraina sõjaväe positsioonide pihta. Kasutusel olid ka raketisüsteemid Grad BM-21. Mõlemal pool tõi see kaasa ka purustusi elurajoonides ning tsiviilohvreid. Kaotusi tekkis iga päev- hukkunuid on selle väikese perioodi vältel kindlasti kümneid.

Ega vastase kaartulega teisiti võidelda saa, kui talle tuleavamise positsioonile omalt poolt vastu saata. Seetõttu on vene terroristlikud jõud kasutanud pidevalt elumajade vahele paigutamise taktikat - kasutamaks maju kaitsekilbina või saades sealt soodsa juhuse korral head propagandistlikku pilti. Selleks on neil mobiilsed meediaüksused - mõned eriti agarad on viimased kolm aastat käinud sünkroonis planeeritud sõjaväeoperatsioonidega.

Nii tuleks ka seda eskaleerumist käsitleda ikkagi planeerituna vene poolelt. Miks sealt? Sest kahurid, raketisüsteemid, moon, instruktorid, lahinguplaanid ja käsud tulevad Venemaalt. Nad on viimasel ajal proovinud jõudsalt luua müüti endale sõbralikust presidendist USAs, kes lepib Putiniga kõik asjad kokku. Vene propagandakanalid lausa ülistavad Trumpi. Võimalik, et laiem soov oli katsetada USA reaktsiooni uues olukorras, sest Kreml ei käsitle sõda Ukrainas võitlusena Kiievi vastu, vaid ikkagi jõukatsumisene USAga.

Esialgu tundub, et tänase seisuga pole Vene pool sellega midagi saavutanud. Möödunud ööpäeva tuletegevus oli aasta lõikes kõige intensiivsem. Elavnemine on toimunud kogu rinde ulatuses. Tegu on põhiosas siiski kaudtule löökidega. Peale ühe väiksema vasturünnaku Avdiivkas pole Ukraina armee manöövreid sooritanud. Ainult pisut õgvendasid rindejoont ja nüüd Vene poolel keeruline sellega leppida.

Eskaleerumise teisel päeval toimus Donetskis võimas plahvatus - tõenäoliselt ei kasutanud Ukraina mingit imerelva, vaid nende suurtükivägi suutis tabada venelaste lahingkomplekti mõne patarei läheduses. Seni pole Ukraina ka tanke välja toonud. Need on läheduses valmis, kuid ründama pole neid praegu rakendatud.

Panin lisaks ametlikule situatsioonikaardile ka paar kritseldust juurde, et oleks suuremas mõõtkavas paremini aru saada, mille pärast kogu tegevus. See pole kindlasti teab mis täpne, aga annab üldise pildi ette suundadest ja olulistest objektidest. Sinisega on ukrainlaste kaitsesuund, punased nooled näitavad venelaste rünnakuid, rohelised ringid on lähimad elamukvartalid sealkandis ja must romb näitab Avdiivka suurt keemiatehast, mis toodab olulist tooret Mariupoli metallurgiatööstusele.  Foto: Igor Taro

Tagasi üles