/nginx/o/2017/02/04/6310843t1h4cf6.jpg)
Kobrastele sarnaseid ehitisi suudavad püstitada vähesed loomad ja just selle oskuse tõttu ei saa nad inimestega mõnikord just kõige paremini läbi, vahendab Deutsche Welle.
Saksamaal sõdivad inimesed märatsevate kobrastega (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koprad on kui meie veeteede arhitektid,» sõnas Saksa looduskaitsegrupi Nabu liige Iris Barthel. «Nad ehitavad tammi, uuristavad, järavad ja kukutavad puid ja põõsaid. Nii on koprad meie veekogusid miljoneid aastaid kujundanud.»
Sellest hoolimata -või just seetõttu – ei saa inimesed ja koprad alati just kõige paremini läbi. 20. sajandi alguseks oli kobras Saksamaal oma tegevuse ja kvaliteetse karusnaha tõttu peaaegu välja surnud. Järel oli vaid mõni isend Elbe jõe piirkonnas.
Liigi kaitsemeetmete tõttu on aga kobraste populatsioon Saksamaal õitsele puhkenud. Nüüdseks tegutseb riigis umbkadu 30 000 isendit. Kobraste tapmine või vigastamine on Saksamaal keelatud. Samuti ei tohi lõhkuda ega hävitada nende rajatud ehitisi.
Näha saab neid sellest hoolimata harva, sest koprad tähelepanu ei naudi. Lihtsam on leida jälgi nende tegevusest- mõned sakslased ei pea selleks oma kodudestki lahkuma.
Üks Saksa koduomanik avastas ühel päeval koju tulles, et tema maja vundament oli üle ujutatud. Jõe ääres asuvat maja uputas ühe agara kopra ehitatud tammi taha kogunenud vesi. «Nende koht ei ole siin linna keskel. Me ei ela loomaaias,» ütles vihane koduomanik.
Bartheli sõnul süüdistatakse kopraid muuhulgas ka inimeste ehitatud tammide lõhkumises, mis peaksid elanikke üleujutuste eest kaitsma. Tema sõnul on selle kahju kõrvaldamiseks välja töötatud erinevaid meetmeid. «Kui poliitikud kopraid süüdistavad, siis tehakse seda tihti oma läbikukkumiste varjamiseks.»
Bioloog Jessica Dieckmanni arvates on konflikt võimalik rahumeelselt lahendada. «Üks võimalus on, et maaomanikud müüvad veekogu äärest 20-meetrise riba, millele luuakse looduskaitseala,» sõnas Dieckmann.