Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaljulaid: Eesti ei karda olla NATO eesliinil

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
President Kersti Kaljulaid. | FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

President Kersti Kaljulaid tuletas NATO vägede Eestisse saabudes taaskord meelde etteaimamatust Venemaast tulenevat ohtu, vahendab Financial Times.

Sel nädalal saabusid Balti riikidesse Ameerika Ühendriikide relvajõud, et tugevdada NATO eesliini üha agressiivsema retoorikaga Venemaa vastu. Kuid Tallinna presidendiloss ei kavatsegi idanaabri ees lömitada.

«Kui vaadata ajas tagasi, siis koondasid NATO liitlased ka Nõukogude Liidu piiri äärde palju relvastust. Ma ei näe põhjust, miks praegu peaks olema asjad teistsugused,» sõnas Kaljulaid.

Pärast Donald Trumpi soovi arendada paremaid suhteid Kremliga ja kommentaare, et NATO on iganenud, on Eesti loomulikult edasiste arengute osas äärmiselt valvas.

Nädalavahetusel saabus Eestisse neli Abramsi tanki ja 15 Bradley lahingumasinat osana USA vägede rotatsioonist Balti riikides. Kaljulaid asetas nende saabumise laiemasse perspektiivi, mainides, et ka Eesti on võidelnud liitlasena Afganistanis ja Iraagis.

«Me ei näe end julgeoleku tarbijatena, vaid võrdsete liitlastena. See kinnitab mulle, et meil ei ole põhjust hirmu tunda. Me ei karda,» ütles president.

Kuid arvestades praegust julgeolekuolukorda, on Kaljulaid kindel, et NATO idarindele relvastuse koondamine on ainuõige samm.

«Ma ei taha jätta endast muljet kui mingist erilisest Venemaa vihkajast. Euroopas ei ole palju riigipäid, kes ei sooviks Venemaaga häid suhteid. Kuid asjal on ka teine pool – Venemaa on ettearvamatu ega täida oma kohustusi,» kommenteeris Kaljulaid.

Balti riikide ametnikele on kinnitatud, et Trumpi valik kaitseministri kohale – James Mattis –, kes tunneb Eestit hästi, pühendub NATO kohustustele.

Selle asemel teeb praegustele ja endistele Balti riikide julgeolekuametnikele muret hoopis Trumpi ja Vladimir Putini huvide võimalik lähenemine. «Kui Trump ja Putin teeksid meid kaasamata mingi kokkuleppe, siis oleks see väga halb uudis,» sõnas üks anonüümseks jäänud ametnik.

Kaljulaid andis olukorrale kiire hinnangu, öeldes, et ei näe võimalust, et Balti riigid maha müüakse: «Iga ametisse astuv USA president on püüdnud Venemaaga suhteid parandada. Kui peaks juhtuma, et tõesti leitakse mingi lepe, mis ei tule ühegi iseseisva riigi kulul, siis kõik ainult kiidaksid sellist arengut.»

Kuid president andis Trumpile ka varjatud hoiatuse: «Kui kord tehingutega alustad, ei tea kunagi, kuhu võid välja jõuda.»

Mõnede meelehärmiks on Kaljulaid vähem häälekas Venemaa kriitik kui Toomas Hendrik Ilves. «Ta on Trumpi osas olnud üsna vaikne. Kuid arvestades seda, et USA on nii tähtis julgeolekuliitlane, ei ole tal ehk teist valikut,» arvas üks Tallinna välismaalasest ärimees.

Kuid muutus ei ole toimunud ainult presidendipalees. Keskerakonna saamisega valitsusparteiks on rahvusvaheline tähelepanu koondunud ka erakonna kümnenditagusele koostööleppele Putini Ühtse Venemaaga. Jüri Ratas on siiski kinnitanud, et igasugune koostöö on praeguseks Eesti kaitsepoliitika huvides külmutatud.

Kaljulaid aga loodab, et uus valitsus võib aidata suurendada ühtsust rahava seas, esindades nii madalama sissetulekuga kui venekeelset elanikkonda.

«Nad pööravad rohkem tähelepanu seni kõrvale jäetud inimestele. Loodetavasti aitab see meil vältida mõningaid probleeme, mis on hakanud Lääne-Euroopas seoses inimeste võõrandumisega tekkima,» lisas Kaljulaid.

Tagasi üles