USA merevägi vaevleb kärbete küüsis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hävitaja F/A 18 Hornet lennukikandja USS Carl Winson pardal.
Hävitaja F/A 18 Hornet lennukikandja USS Carl Winson pardal. Foto: Matt Brown/SIPA/Scanpix

Pea kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide laevastiku alla kuuluvatest hävituslennukitest F/A 18 Hornet pole hetkel võimelised õhku tõusma – põhjuseks kas remonditööd või ootus varuosade järele.

Laevastiku juhtkond ütleb, et nende võimekus reaalselt kasutatavate lennukite osas on viidud viimse piirini. Rohkem kui pooled lennumasinaist on teenistusest väljas ning puuduvad ka eelarvelepped kaitsekulutuste tõstmiseks.

«Erinevatel põhjustel on meie laevatehastel ja lennuhangaaridel probleeme sellega, et teostada laevade ja lennukite hooldus ettenähtud aja jooksul,» lausus mereväeoperatsioonide asejuht admiral William Moran Esindajatekoja relvateenistuste komitee ees.

Ta kinnitas raporteid, mille järgi on hetkel lennuvõimetud 62 protsenti mereväe F/A 18 Hornet hävitajaist ja 53 protsenti kogu väeliigi lennukitest.

Moran kirjeldas laevastiku lennuväge kui vananevat, ületöötavat ja alarahastatud väeharu, mis tunneb omal nahal president Obama ajal vastu võetud kärbete mõju. Teised väidavad, et põhjused on mitmetahulisemad ja ulatuvad kaugemale – probleemiks olevat distants eelmise presidendi ja Kongressi vahel. Rahvaesindus tegi hiljuti otsuse jätta kaitsekulud tänavuseks eelmise aasta tasemele.

Mereväe õhuvõimekuse selgroona kirjeldatud F/A 18 Horneti plaanitav eluiga on kirjade järgi 6000 lennutundi. Mitmete masinate staaž on tänaseks aga 8000-9000 kilomeetri vahel. Lisaks rahalistele piirangutele avaldab olukorrale mõju järgmise põlvkonna mudeli F-35 hilinemine.

Moran hoiatas, et lennukite nappus juba niigi vananevas laevastikus on ammendanud mereväe varuvõimekuse tulevaste konfliktide tarbeks. Äsja ametisse astunud kaitseminister James Mattis ütles, et rahastuse ja personali suurendamine on üheks Washingtoni suurematest prioriteetidest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles