Mattis: USA võib vähendada kohustust NATO liikmete ees (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kaitseminister James Mattis on esimene uue valitsuse liikmetest, kes Euroopat külastab pärast riigipea ametissevannutamist 20. jaanuaril.
USA kaitseminister James Mattis on esimene uue valitsuse liikmetest, kes Euroopat külastab pärast riigipea ametissevannutamist 20. jaanuaril. Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

USA kaitseminister James Mattis hoiatas täna NATO-liitlasi, et Washington vähendab oma kohustusi alliansi liikmete ees, kui nood kaitsekulutusi ei suurenda.

«Ameerika maksumaksja ei saa enam kanda ebaporpoprtsionaalselt suur osa Lääne vääruste kaitsest,» ütles Mattis NATO Brüsseli peakorteris kolleegidega kohtudes.

«Kui teie riigid ei taha, et Ameerika tõmbaks tagasi oma kohustusi alliansi ees, peavad teie pealinnad näitama, et toetavad meie ühist kaitset.»

Brüsselis algas täna NATO kaitseministrite kohtumine, kus osaleb esmakordselt uus USA kaitseminister.

Arutelude keskmes on kaitsekulutused, terrorismivastased püüdlused ja Venemaa heidutamine.

Pentagoni juht Mattis on väljendanud alliansile toetust, kuid see on mõningases vastuolus Trumpi seisukohtadega. Lisaks suhtub minister presidendist kriitilisemalt Venemaasse. Trump on nimetanud NATO-t iganenuks ning soovib suurema tähelepanu pööramist terrorismivastasele võitlusele.

Ootuspäraselt nõudis Mattis kohtumisel NATO liikmesriikidelt oma kaitsekulutuste tõstmist.

Trump on vastavasisulisi avaldusi teinud korduvalt ning on märke, et see on kandmas vilja. NATO peasekretär Jens Stoltenberg lausus eile kohtumise eel, et kaitsekulutuste suurendamine on NATO kõrgeim prioriteet.

Stoltenberg ütles, et allianss tervikuna lõpetas kaitse-eelarve kärped 2015. aastal. Möödunud aastal kaitsekulutused suurenesid 3,8 protsendi ehk 10 miljardi dollari võrra, kuid allianss peab tegema enamat, lisas ta.

Washington on pikalt nõudnud NATO liikmetelt kaitsekulutuste tõstmist 2 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuid seda on teinud vaid üksikud riigid.

Mattis sõnas enne Brüsselisse suundumist, et Trumpi rahvusliku julgeolekunõuniku Michael Flynni ametist lahkumisel pole mingit seost USA sõnumiga NATO-le.

Valge Maja teatel astus Michael Flynn tagasi president Donald Trumpi julgeolekunõuniku ametikohalt, sest arutas enne ametisse astumist Vene suursaadikuga USA poliitikat ja osaliselt varjas valitsuskaaslaste eest vestluste sisu.

Valge Maja teatel kiitis Trump tagasiastumispalve heaks. Tagasiastumispalve esitati pärast süüdistusi, et erus olev kolmetähekindral ja USA sõjaväeluure endine juht Flynn arutas enne ametisse astumist USA sanktsioonidestrateegiat Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles