Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tsahkna sõnul vajaks riigikaitse tegelikult rohkem kui 2,2 protsenti SKTst

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
USA sõdur Kevadtormil. | FOTO: Jaanus Lensment

Kui NATO seekordsel kaitseministrite kohtumisel võeti eriti teravaks jutuks liitlaste kaitsekulud, sai Eestit esindanud Margus Tsahkna öelda, et meie kaitsekulud on kasvanud juba 2,2 protsendile SKTst.

Sellele lisandub aastateks 2018–2020 mõeldud kaitseinvesteeringute fond, kuhu eraldatud 80 miljoni euro eest ostetakse mürske, rakette ja miine.

Tsahkna sõnul oleks seda n-ö tarka laskemoona mingis perspektiivis ostetud niikuinii, kuid praeguses julgeolekuolukorras otsustati protsessi kiirendada.

«Meil on relvastust, meil on mehi, meil on kaitsetahe, aga täna oleks meil oluliselt rohkem vaja suurekaliibrilist laskemoona ehk seda, millega vaenlase pihta tulistada. Kaitsetahe ei kaitse riiki,» nentis ta.

Vastuseks küsimusele, kas Eestile ikka piisab sellest summast, mis on 2,2 protsenti meie praegusest SKTst, tunnistas Tsahkna, et tegelikult vajaminev summa oleks suurusjärgus vähemalt 2,4–2,5 protsenti SKTst. Ka kaitsekulude suurendamine on tema kinnitusel majanduskasvu küsimus – kui kasvab SKT, läheb suuremaks ka selle protsendist saadav rahasumma.

«See kaks protsenti on suurepärane, aga kui majandusprognoosi langetatakse kaks korda aastas, tähendab see, et meie nelja aasta arengukavalt võetakse tegelikult raha ära,» tõdes ta.

Isikliku muljena oma esimeselt NATO kohtumiselt tunnistas Tsahkna, et arutelu oli palju vahetum kui need vestlused, mida ta ELis on näinud.

«Kui ma toon võrdluseks näiteks sotsiaalkaitseministrina Euroopa tasemel asjade ajamise, siis abstraktsuse tase oli seal võrratult suurem. Siin on konkreetsed asjad: konkreetne probleem, konkreetsed väed, konkreetsed otsused ja tegevused,» muigas ta.

Peale osalemise kõiki NATO ministreid puudutanud kohtumistel käis Eesti minister mitmel väiksemal kohtumisel. Üks oluline neist oli Eestisse saabuva NATO pataljoni juhtmaa Ühendkuningriigi ning kahe väiksema osaleja – Prantsusmaa ja Taaniga.

«Reaalselt tulevad meile siis 1200 hambuni raskerelvastatud võitlusvalmis sõdurit,» võttis Tsahkna kokku. Aprilli lõpuks on liitlaspataljon platsis, juba mais osalevad nad 1. jalaväebrigaadi koosseisus Kevadtormil ja seejärel ameeriklaste korraldataval Saber Strike’i õppusel.

Luksemburgi kaitseministriga kirjutas Tsahkna alla ühismemorandumile, mille tulemusel investeerib see väike lääneliitlane Eesti küberharjutusväljadesse 1,55 miljonit eurot. Tõhusat rahalist toetust on Eesti Luksemburgilt saanud varemgi: miljon eurot Ämarilt õhuturvet tegevate liitlashävitajate kütuse ostmiseks.

Poola kolleegile lubas Tsahkna aga, et Eesti võtab osa nende sügisesest õppusest Dragon. See langeb kriitilisele hetkele, sest samal ajal on Venemaal suurõppus Zapad 2017.

Kogu Läänemere piirkonnas muret tekitava Zapadiga samal ajal korraldab oma 23 aasta suurima õppuse Aurora, mille osalejate arvuks pakutakse praegu umbes 19 000, ka Rootsi.

Vahetult enne Brüsselit Stockholmis kohaliku kolleegiga kohtunud Tsahkna sõnul oli tal hea meel näha, et rootslased tajuvad Venemaa küsimuses täpselt samasugust ohupilti nagu Eesti. «Nad on väga selgelt aru saanud, et tuleb uuesti võimekused üles ehitada. See võtab kindlasti aega, aga poliitiline tahe on seal selgelt olemas,» lausus ta.

Tahte väljendus on muuseas ka see, et Rootsi otsustas oma sõduritega tulla tänavusele Kevadtormile. Samuti on Rootsist saanud üks neid vahepeal ajateenistuse kaotanud maid, kes on nüüd otsustanud selle taastada.

Tagasi üles