/nginx/o/2017/02/21/6360459t1h3e24.jpg)
Umbes 40 protsendi soomlaste hinnangul peaks Soome lähtuma oma kaitse organiseerimisel eelkõige sõjablokivälisest staatusest, selgus Soome Reservohvitseride Liidu (RUL) tellitud küsitlusest.
Uuring: soomlased toetavad sõjalist neutraalsust (2)
21. veebruar 2017, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomlastelt küsiti: «Kuidas peaks teie meelest Soome tulevikus esmajärjekorras organiseerima oma kaitse?»
Vastajad said valida valikuvõimalustest ainult ühe.
Pea 40 protsenti leidis, et Soome peaks esmajärjekorras jääma välja sõjalistest blokkidest.
Teiseks Soome julgeoleku kaitsmise parimaks viisiks peeti Euroopa Liidu piires toimuva sõjalise koostöö laiendamist ja väljaarendamist. Seda toetas 26 protsenti vastanutest.
NATOga liitumist pidas parimaks 12 protsenti ja kaitseliitu Rootsiga 11 protsenti vastanutest.
Toetus sõjablokivälisele staatusele oli kõrgem maapiirkondades, kus sõjalise blokiga liitumise vastu olid pea pooled vastanutest. Linnades oli näitaja alla 40 protsendi.
Erinevused joonistusid välja ka erakondade toetajate vahel. Keskmisest rohkem toetasid sõjablokivälise staatuse hoidmist tulevikus Vasakliidu, Põlissoomlaste ja Sotsiaaldemokraatliku Partei toetajad. NATO-liikmesust pooldavad enim Koonderakonna toetajad.
Ettevõte Kantar TNS viis küsitluse läbi telefoni teel jaanuaris ja veebruaris. Küsitlusele vastas pea tuhat 15-79-aastast inimest. Uuringu statistiline viga on umbes 3 protsendipunkti.
RUL küsis sama küsimust ka oma liikmetelt, kellest 28 protsendi hinnangul peaks Soome esmajärjekorras liituma NATOga. Sõjablokivälise staatuse hoidmist toetas aga umbes sama palju vastanutest. ELi sõjalise koostöö tihendamine oli kolmandal kohal, seda toetas umbes viiendik vastanutest.
«NATO-toetuse küsimuses tasub tähele panna, et meie küsitluses ei mõõdetud toetust liikmesusele klassikalisel jah-või-ei viisil, vaid tahtsime välja selgitada, kuidas suhestuvad üksteisega viimasel ajal esile kerkinud Soome kaitse organiseerimise variandid,»ütles RUL-i ametnik Olli Nyberg.
Näiteks rahvusringhääling Yle tellitud ja 15. veebruaril avaldatud uuringust selgus, et NATOga liitumist toetas 21 protsenti inimestest. Selles aga paluti vastanutel anda jah-või-ei vastus küsimusele, kas Soomest peaks saama NATO liikmesriik.
Yle uuringust selgus ka, et NATO-liikmesuse vastaste hulk on langenud alates 2013. aastast 63 protsendilt 51 protsendile, toetajate arv on tõusnud 17 protsendilt 21 protsendini ning seisukohta mitteomavate arv on tõusnud 20 protsendilt 28 protsendini.