Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroopa vanim järv saadab välja hädasignaali

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaluripaat Ohridi järvel Püha Johannese kiriku juures. | FOTO: ROBERT ATANASOVSKI/AFP/Scanpix

Kaluripaat liugleb vaikselt üle Euroopa vanima järve, mis on koduks hämmastavalt mitmekesisele elusloodusele. Kuid looduskaitsjad hoiatavad, et veekogu ähvardavad tõsised keskkonnaohud.

Makedoonia ja Albaania mägisel piiril asuv Ohridi järv on kolme miljoni aasta jooksul saanud koduks enam kui 200 endeemsele looma- ja taimeliigile.

Kuid Makedoonia suurejoonelised taristuprojektid on pannud keskkonnakaitsjaid ja UNESCO maailmapärandi hoidjaid häirekella lööma ning nad on kutsunud riigi valitsust üles algatama kiiret võimalike kahjude hindamist.

Valitsuse plaanidesse kuulub suure suusakompleksi loomine ja kiirtee ehitamine läbi järve ümbritseva Galicica rahvuspargi, mis on kaitsealune ala tuhandetele taime- ja loomaliikidele.

Kohalikud aktivistid on vihale aetud ka plaanist rajada Ohridi kaldale turismiarendus- ja elamupiirkonnad, nende seas ka jahisadam ja kortermajad. Nad kardavad, et sellised sammud hävitaks 50 hektari suuruse märgala, mis käitub elutähtsa loodusliku veefiltrina. Ka kohaliku valitsuse tellitud esialgne kahjude hindamise aruanne hoiatab vältimatute tagajärgede eest.

Ametnikud on küll lubanud Ohridi pärandkooslust kaitsta, kuid looduskaitsjad süüdistavad neid manipulatsioonis ja oma plaanide teostamise nimel seaduse väänamises.

«Kavandatud taristuprojektid tooks kinnitamise korral kaasa UNESCO maailmapärandi piirkonna hävimise,» sõnas Makedoonia keskkonnajurist Aleksandra Bujaroska.

Bujaroska kuulub kodanikuühendusse 21/42, mis teeb kampaaniat hävitava plaani lõpetamiseks.

«Selliste protseduuride puhul on suur probleem avaliku vastuolu ignoreerimine,» lausus 30-aastane advokaat, kes kasvas üles Ohridis, kuid elab ja töötab nüüd pealinnas Skopjes.

UNESCO on kandnud maailmapärandi nimekirja enam kui tuhat paika, kuid vaid mõnikümmend neist on märgitud nii loodusliku kui kultuuripärandina. Ohridi piirkond on üks nendest.

Järve Makedoonia-poolsel kaldal asuv Ohridi linn on Euroopa üks vanimaid asustatud piirkondi, mida kaunistavad bütsantslikud ikoonid, freskod ja kirikud, mis koos järve loodusliku iluga meelitasid eelmise aasta jooksul piirkonda enam kui 200 000 turisti.

«See on hämmastav. Kogu see ilu on loodusele nii lähedal,» sõnas linna külastanud poola õpilane Aleksandra Walerych 13. sajandist pärit Püha Johannese kiriku kõrval seistes. Kirikult on vaade järvele ja see arvatakse olevat üks enim pildistatud kohti terves riigis.

Järve kogupindala on 358 ruutkilomeetrit, millest kaks kolmandikku asub Makedoonia territooriumil ja mis on kantud ka maailmapärandi nimekirja. Praegu käib töö, et saada maailmapärandi nimekirja ka Albaania territooriumil asuv ülejäänud kolmandik.

Kuid eelmise aasta juulis Türgis Istanbulis toimunud iga-aastasel UNESCO maailmapärandi komitee istungil märgiti murega, et järve Makedoonia-poolsesse külge on kavandatud mitmed suured infrastruktuuri arendamise projektid.

Nõukogu hoiatas, et kui projektid kinnitatakse, võib Ohrid leida end hoopis ohustatud maailmapärandi nimekirjast ning pani ette, et kavandatud projektide jaoks tuleks leida alternatiivsed asukohad. Ebapiisava kaitse korral võivad pärandkohad oma staatuse kaotada.

Euroopa ja Põhja-Ameerika UNESCO Maailmapärandi Keskuse ametnik Alexandra Fiebig ütles AFP-le, et organisatsioon on Makedoonia valitsusega tihedat kontakti hoidnud ning UNESCO monitooringu missioon alustab peagi Ohridi juures tegevust.

Nii era- kui avalikku rahastust hõlmavad vastuolulised ettepanekud jagunevad riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

Järve kaldale kavandatava kiirtee ühe võimaliku rahastaja, Euroopa Ehitus- ja Arenduspanga sõnul hindavad nad praegu projekti teostatavust.

Makedoonias 2006. aastast alates võimul olnud konservatiivset VMRO-DPMNE parteid on süüdistatud autoritaarsuses ja korruptsioonis, kuid sellegipoolest võitsid nad napilt mullu detsembris üldvalimised.

Partei liikmest Ohridi linnapea Nikola Bakraceski sõnul on kõiki keskkonnalaseid ettekirjutisi järgitud ja linnaplaneerimisel on konsulteeritud avalikkusega. Bakraceski süüdistab aktiviste poliitilises kallutatuses ja ekspertiisi puudumises.

Linnapea sõnas AFP-le, et üks tema prioriteete on leida ressursse Ohridi piirkonna aegunud ja vigase jäätmejaama ümberehitamiseks, see peaks kaitsma järve ja läheks maksma umbes 54 miljonit eurot.

Makedoonia valitsusametniku Lidija Topuzovska sõnul on riik valmistanud Istanbulis toimunud UNESCO kohtumisele tuginedes ette ka põhjaliku tegevuskava, kuid ei andnud selle kohta täpsemat informatsiooni.

«Üldine kava on see, et kõiki Ohridi piirkonna kultuurilisi ja looduslikke väärtusi kaitsvaid standardeid austatakse,» sõnas Topuzovska.

Kuid kriitikud ei ole rahul. Kodanikurühmitus Ohrid SOS on alustanud kampaaniat järve viimase säilinud märgala, Studenchishte soo kaitseks.

Üks rühmituse liikmeid, Makedoonia teadlane Nadezda Apostolova, on kirjutanud põhjaliku uurimistöö soo olulisusest – nii liigilise mitmekesisuse säilitamise kui järve ohustava reostuse filtreerimise funktsiooni seisukohalt.

Valencia ülikooli professori Apostolova sõnul on märgala juba praegu ränga rünnaku all, kuna ehituse käigus asendatakse puud aegamööda tsemendiga.

Aktivistid ütlevad, et ei ole tingimata igasuguse arenduse vastu, kuid soovivad, et riigi loodusliku kroonijuveeli kaitset puudutavad küsimused oleksid läbipaistvad.

«Praegune arenduskava seab kõik ohtu,» ütles Apostolova.

Tagasi üles