Vene kaitseminister tunnistas esmakordselt teabeväe olemasolu (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene sõdur.
Vene sõdur. Foto: Sergei Savostyanov/Sergei Savostyanov/TASS/Scanpix

Lisaks rakettide, tankide ja lennukite pidevale juurdevoolule teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu täna uue sõjaväeharu - teabeväe - moodustamisest.

Avaldus, mille Šoigu tegi olukorras, kus lääneriigid süüdistavad Venemaad küberrünnakutes, on esimeseks ametlikuks tunnistuseks seesuguste vägede olemasolust.

Šoigu ütles riigiduumas, et sõjavägi sai eelmisel aastal hulga uusi relvi, seal hulgas 41 mandritevahelist ballistilist raketti.

Relvajõudude ulatuslik moderniseerimine jätkub ka sel aastal, lisas ta. Nii saavad õhujõud 170 lennumasinat, armee saab 905 tanki ja soomukit ning merevägi 17 uut laeva. Samuti saavad strateegilised tuumaväed tänavu uued mandritevahelised ballistilised raketid, lubas minister.

Uued relvad nõuavad aga ka uut personali. Šoigu sõnul on juurde vaja 1300 pilooti, kes värvatakse 2018. aastal.

Teabeväe moodustamisest rääkides märkis kaitseminister, et propaganda peab olema tark, nutikas ja tõhus. Uute vägede missioonil ta lähemalt ei peatunud.

Riigiduuma kaitsekomisjoni esimees erukindral Vladimir Šamanov jäi sama umbmääraseks, öeldes, et teabeväe ülesanne on kaitsta riigikaitsehuve ja pidada infosõda, vahendas uudisteagentuur Interfax. Ta lisas, et missiooni osaks on ka vaenlase küberrünnakute tõrjumine.

«Tänaseks on hulk väljakutseid kandunud nn kübervaldkonda ja kübervastasseis on üks osa üldisest vastasseisust. Sellest lähtudes moodustas Venemaa struktuuri, mis sellega tegelema hakkab,» ütles Šamanov.

Ka föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomisjoni esimees Viktor Ozerov ütles Interfaxile, et teabevägi kaitseb Vene andmesüsteeme vaenlase rünnakute eest, mitte ei tee välismaal küberrünnakuid.

USA luureagentuurid süüdistavad Venemaad Ühendriikide presidendivalimistesse sekkudes demokraatide meilisüsteemidesse häkkimises. Moskva eitab seda. Ka mõned Euroopa Liidu ametnikud on väljendanud kartust, et Kreml võib üritada mõjutada tänavu peetavaid valimisi Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna endine juhataja, erukindralpolkovnik Leonid Ivašov ütles, et Venemaal läheb teabevägesid vaja Lääne propagandale vastulöögi andmiseks.

«Me peame sundima Lääne kaitsele operatsioonidega, mis nende valed paljastavad,» ütles ta uudisteagentuurile RIA Novosti.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles