Euroopa Liit ei taha, et Brexit tooks kaasa alalise piirikontrolli Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel, ütles eile Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Juncker: EL ei taha alalist piirikontrolli Iirimaa ja Põhja-Iiri vahel
24. veebruar 2017, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«EL ja Iirimaa peavad tegema Brexiti-läbirääkimiste ajal koostööd selle mõju vähendamiseks,» ütles Juncker pärast kohtumist Iiri peaministri Enda Kennyga.
Tema sõnul ei soovi EL Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ja ELi liikme Iirimaa vahel alalise piirikontrolli sisseseadmist.
Iirimaast saab Suurbritannia lahkumise järel ainus ELi liikmesriik, kellel on Ühendkuningriigiga piir. Asjaolu on tekitanud Dublinis muret tulevaste kaubandussuhete pärast Suurbritanniaga ning muudatuse järelmite üle julgeolekule.
Põhja-Iirimaal asus enne 1998. aasta Suure Reede rahuleppeid ohtralt Briti sõjalisi rajatisi ja kontrollpunkte.
Kenny sõnas, et Dublin on Brexiti mõjude pärast tõsiselt mures ning soovib lähimaid võimalikke suhteid Ühendkuningriigi ja ELi vahel.
Iiri peaministri sõnul tahab Dublin Suure Reede rahuleppe sõnastuse lisamist Suurbritannia lahkumislepingusse.
«Me ei taha näha Suure Reede kokkuleppe mis tahes kahjustamist,» lausus Kenny, mainides leppe sätteid Põhja-Iirimaa õiguse kohta otsustada oma tuleviku üle, mis hõlmab ka taasühinemist Iirimaaga.
Juncker nimetas Suure Reede rahulepet tähtsaks leppeks, mille saavutamiseks on iirlased ja britid kõvasti tööd teinud. Tema sõnul ei tohi see mingil juhul ohtu sattuda.
Põhja-Iirimaa elanikud toetasid juunikuisel referendumil Suurbritannia ELi jäämist, ent piirkonnal puudub sõnaõigus oma tulevaste suhete üle Brüsseliga.
Briti peaminister Theresa May on lubanud käivitada ELi Lissaboni lepingu lahkumisklausli artikkel 50 märtsi lõpuks. Sellega algavad kaks aasta kestvad läbirääkimised.
Kenny ja May on varem öelnud, et ei taha naasmist 'kõva piiri' juurde kahe tähtsa kaubanduspartneri vahel.
Verevalamise Põhja-Iirimaal lõpetas suures osas 1998. aastal sõlmitud Suure Reede rahulepe, millega moodustati selles Briti provintsis Iirimaa ühendamist soovivate katoliiklaste ja Briti kroonile lojaalsete protestantide ühisvalitsus, ent pinged kogukondade vahel ei ole kusagile kadunud.