Taani paremäärmusliku partei juht taaselustas 19. sajandist pärit piiritüli Saksamaaga. Taani valitsus on aga ennast populistist Soren Esperseni ideest taandanud ja ka Saksamaal elav Taani vähemus ei näe probleemi üleskiskumisel mõtet, vahendab Deutsche Welle.
Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti) aseesimees ütles riiklikule televisioonile antud intervjuus, et 1838. aastal sätestatud kokkuleppe alusel kuuluvad Eideri jõest põhja poole jäävad alad Taanile. Saksamaa ja Taani vaheline hõõrumine Schleswig-Holsteini piirkonna pärast kestis sadu aastaid, kuid pärast I maailmasõja lõppu õnnestus teemaga rahu teha.
Piirkond läks sakslaste kontrolli alla peale 1864. aasta Saksa-Taani sõda. Olukord püsis terav kuni 1920. aastani, kus aga rahvahääletuse tulemusel anti piirkonna Schleswigi ala tagasi Taanile. Toona kokkulepitud piirid on pidanud tänaseni, hoolimata sellest, et osa taanlasi jäid elama ka Saksamaale kuuluvasse Holsteini.
«Me tahame, et Taani ulatuks kuni Eideri [jõeni],» ütles ta Taani tahvusringhäälingule dk4. Teda intervjueerinud ajakirjanik Siegfried Matlok kuulub Taani saksa vähemuse hulka.
Sellise nõude esitamine on tulega mängimine, arvestades, et pärast sajandeid kestnud Saksamaa ja Taani vahelisi konflikte on viimastel kümnenditel lõpuks saavutatud piiriküsimustes rahu, sõnas SWW fraktsiooni juht Lars Harms.
Taani parlamendis suuruselt teise parteisse kuuluv Espersen, kes on ka Taani parlamendi väliskomisjoni esimees ütles, et teised vähemused - näiteks Šotimaal ja Ukrainas - võitlevad oma õiguste eest.
Taani väliminister Anders Samuelsen kinnitas saksa uudisteagentuurile DPA, et tema taolist seisukohta ei poolda. «Nagu hästi teada on, ei ole see Taani valitsuse poliitika.»
Saksamaal taani vähemust esindav Lõuna-Schleswig valimisorganisatsiooni (SSW) hinnangul on Esperseni ettepanek populistlik, ebareaalne ja ajakohatu. Sellise nõude esitamine on tulega mängimine, arvestades, et pärast sajandeid kestnud Saksamaa ja Taani vahelisi konflikte on viimastel kümnenditel lõpuks saavutatud piiriküsimustes rahu, sõnas SWW fraktsiooni juht Lars Harms.
Hiljem võttis Espersen oma sõnad tagasi, öeldes Taani uudisteagentuurile Ritzau, et polnud üleskutset tõsiselt mõelnud, kuid kordas oma põhimõtet, et riigipiirid on läbi ajaloo olnud pidevas muutumises.
«Praegused Euroopa piirid ei jää igavesti samadeks. Ajalugu on meile õpetanud, et need muutuvad. Seda näete te nii Krimmis, Šotimaal, Korsikas ja Kataloonias.»