Täna öösel oma esimeses kongressile peetud kõnes nõudis USA president Donald Trump taas, et NATO liikmesriigid täidaksid oma rahastamise kohustusi. Trumpi hinnangul on selles vallas toimunud juba märkimisväärsed edusammud. «Raha lausa voolab sisse,» teatas ta.
Saksa välisminister Tallinnas: NATO kaks protsenti pole nõue, mida tuleb täita (90)
1. märts 2017, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit külastanud Saksamaa välisministri Sigmar Gabrieli sõnul tasub NATO kahe protsendi kaitsekulude nõude puhul alati meenutada seda, milles Walesi 2014. aasta tippkohtumisel täpselt kokku lepiti.
«Järgmise kümne aastal lubasid NATO liikmesriigid pingutada kahe protsendi kaitsekulutuste saavutamise suunas,» selgitas sotsiaaldemokraadist Gabriel vastuseks Postimehe küsimusele täna Tallinnas koos Eesti välisminister Sven Mikseriga antud ühisel pressikonverentsil.
«NATO ei otsustanud, et kümne aasta jooksul peab iga liikmesriik jõudma kaitsekulutustel kahe protsendini SKTst,» lisas ta.
«Euroopa peab aktsepteerima, et see aeg on möödas, millal USA kandis meie kaitse puhul peamist koormat, sest USA SKT on sama suur kui Euroopal, USA-lt pole mingit põhjust nõuda rohkemat.»
Gabrieli sõnul tuleb arvesse võtta siiski ka muid aspekte. «Ma ei usu, et tänases maailmas on võimalik julgeolek tagada ainult kaitsekulutustega, enamikku sõdadest ja pagulastega seonduvatest muredest ei saa lahendada kaitsekulude suurendamisega relvastusele. Me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest,» ütles ta. Gabriel tõi näiteks Põhja-Aafrika olukorra, mille lahendamiseks ei piisa militaarsetest meetoditest.
Saksa väliminister kinnitas, et toetab tugevalt seda, et Euroopa seoks oma võimekust. «Ei ole eriti mõttekas, et igaüks teeb sama asja, vaid me peame koostööga Euroopa julgeolekustruktuurides edasi liikuma.»
Gabriel möönis siiski, et ka Saksamaa peab rohkem tegema. «Selles ei ole üldse mingit küsimust. Kuid peame mõtlema, kas ülejäänud Euroopa soovib sellist Saksamaad, mis paneb aastas 60 miljardit eurot Bundeswehri. Nii see oleks, kui kahe protsendi eesmärki selgeks nõudeks peetaks,» selgitas Gabriel.
Möödunud laupäeval Straslundis septembris toimuvate üldvalimiste jaoks kampaaniat teinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kinnitas seal, et Saksamaa peab NATOs endale võetud kohustusi täitma ja kaitsekulutusi tõstma. «Kohustusi tuleb täita. Teised maailmas hakkavad meilt seda nõudma. Ja ma usun, et neil on õigus Saksamaalt kohustuste täitmist nõuda,» teatas Merkel.
Praegu kulutab Saksamaa kaitsele umbes 1,2 protsenti SKTst ning homme Eestit külastav Saksa konservatiivist kaitseminister Ursula von der Leyen teatas hiljuti, et aastaks 2024 kasvab armee 198 000-pealiseks. Praegu on Bundeswehri ridades 178 000 sõdurit.
Merkel ja Leyen esindavad leeri, mis toetab erinevalt Gabrielist kaitsekulutuste tõstmist. Nii süüdistas Leyen Gabrieli pärast tolle Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnet, kus mees kahtles kulutuste tõstmise vajalikkuses ning väitis, et ka pea miljoni 2015. aastal riiki võetud pagulase integreerimine kuulub ennetustegevuse hulka, NATO 2014. aasta tippkohtumisel antud lubadusest taganemist.
Täna Tallinnas kinnitas Gabriel, et kui Saksamaa hakkaks sedavõrd palju kaitsele kulutama, tähendaks see Euroopas määratut sõjalist ülekaalu. «Ei usu, et meie naabrid seda tingimata sooviksid,» selgitas Gabriel. Tema hinnangul tuleb võimekust Euroopa piires mõistlikult kasutada ja jagada, nii õnnestub ka raha säästa ning panustama peaks ühisesse julgeoleku- ja kaitsearhitektuuri.
2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid liikmesriigid kokku, et töötavad järgneva kümne aasta jooksul kahe protsendi kaitsekulutuste saavutamise suunas.
Praegu kulutavad NATO 28 liikmesriigist vaid viis kaitsele kaks protsenti SKTst või enam: Eesti, USA, Suurbritannia, Poola ja Kreeka.