Briti lordide koja hääletus mõjutab ka Ühendkuningriigis elavaid Eesti kodanikke

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pass.
Eesti pass. Foto: Raigo Pajula

Briti parlamendi ülemkoda hääletab täna Euroopa Liidu kodanike õiguste üle jääda Ühendkuningriiki ka pärast riigi lahkumist ühendusest.

Lordide koda hääletab muudatuse üle, millega lisatakse ELi kodanike õiguste kaitsmise kohustus EList lahkumise kõneluste seaduseelnõusse. Kui ülemkoda seaduseelnõu muudatuse heaks kiidab, hääletatakse muudatuse üle ka parlamendi alamkojas.

EList lahkumise järel jääb Ühendkuningriiki umbes kolm miljonit ELi kodanikku, sealhulgas 15 000–20 000 eestlast ning ühenduse riikidesse umbes miljon Briti kodanikku.

Kuigi Ühendkuningriik peab otsustama, kellel ühenduse ülejäänud 27 liikmesriigi kodanikest on õigus riiki edasi jääda, pole Briti peaminister Theresa May selget plaani veel avaldanud. Arvatakse, et May võib ELi kodanike õiguste teemat kasutada läbirääkimisprotsessis olulise tingimisargumendina. Ametlikke läbirääkimisi pole aga veel alustatud.

Euroopa Parlamendi tööhõive komitee koostatud dokumendi järgi võivad praegu Ühendkuningriigis elavad ELi kodanikud sattuda pärast Brexiti jõustumist seaduse silmis eikellegimaale, kuna brittidel puudub ülevaade, kes ja millal riiki sisenenud ning sealt lahkunud on.

«Suurbritannial pole rahvastikuregistrit. Praktikas on seetõttu keeruline kindlaks teha, kes ELi 27 liikmesriigi kodanikest viibisid enne Brexiti rakendumist riigis seaduslikult. Kui aga kõigilt 3,3 miljonilt ELi kodanikult nõutaks nende jäämisõiguse tõestamist, tähendaks see meeletut administratiivkohustust ja koormaks üle vastavad ametiasutused,» seisab dokumendis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles