Vene eksperdid: Rootsi ajateenistuse taastamine pole seotud NATO-ga (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi sõdurid.
Rootsi sõdurid. Foto: Yvonne Åsell/SvD/TT/Svenska Dagbladet/Scanpix

Vene asjatundjate hinnangul ei tähenda Rootsi võimude otsus taastada ajateenistus vastutulekut NATO-sse astumise pooldajatele, vaid püüdu tagada tulevikus oma julgeolek koostöös rahvusvaheliste struktuuridega, sealhulgas NATO ja Euroopa väe loomise «virtuaalprojektiga».

«Ma ei arva, et ajateenistuskohustuse taastamine on esimene tõsine vastutulek NATO-lobile. Rootsi on teinud juba märksa tõsisemaid samme. Poliitikute arvamused NATO-sse astumise osas lahknevad. Sotsiaaldemokraadid ei taha seda päevakorda võtta, kuigi ka nende seas on NATO-sse astumise pooldajaid,» ütles reedel usutluses Interfaxile Vene TA Rootsi-ekspert Natalja Plevako.

Tema sõnutsi on selles tähtis osa Rootsi välisministril, «kes püüab taastada riigi rahvusvahelise vahekohtuniku mainet, millest ta NATO-ga liitudes ilma jääks».

«Moderaatide seas on NATO-sse astumise pooldajaid märksa rohkem. Kas see küsimus tõuseb tulipunkti ka valimiskampaanias, näitab aeg. See sõltub nii Venemaa rahvusvahelisest tegevusest ja seisust, kui ka erakondadevahelisest võitlusest,» ütles Plevako, kes ei pea NATO-sse astumist valimiste peaküsimuseks.

«Valitsuse ja opositsiooni jõudude tasavägisuse olukorras, kus on oodata teravat võitlust, võib NATO küsimus taas pinnale kerkida, kuid vaevalt saab sellest valimiste tulipunkt. Väga palju sõltub välismõjuritest,» arvas ta.

Rootsi kaitseministri esinemist ajateenistuse taastamise kohta pidas ta ootuspäraseks: «Sõjaväeametkond tahab raha juurde, siit ka tema eriline ind, kui on jutuks Rootsi kaitsesüsteemi allutamine NATO standarditele. See ind tõuseb ka Rootsi piiriruumi tegeliku või oletatava rikkumise korral,» ütles ta.

Teine ekspert, konfliktoloog ja geostrateeg Jevgeni Mikitenko seostas ajateenistuse taastamise Stockholmi kavatsusega lahendada julgeolekuküsimused tegelike ja virtuaalsete rahvusvaheliste struktuuride, NATO ja Euroopa väe kaudu, kuid pidas Rootsi jaoks märksa tähtsamaks ohte, mis tulenevad pagulaste seas riiki imbunud äärmuslastest.

«Nad võivad rääkida mida iganes tegelikest ja väljamõeldud mõjuritest, sealhulgas Vene ohust, kuid asjatundjad teadvustavad ohte, mis seonduvad äärmuslaste ja sisemiste relvakokkupõrgetega Euroopa riikides, muu hulgas Rootsis,» ütles ta, meenutades ka Rootsi relvatööstuse tipptaset.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles