Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

PERSOON: Naine, kes võitis Briti valitsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gina Miller Londonis parlamendihoone taustal. | FOTO: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

Briti peaministrit Theresa Mayd on seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega tabanud sel kuul mitu tagasilööki.

Referendumil Ühendkuningriigi ELi jäämist pooldanud Šotimaal võimul olev Rahvuspartei räägib üha valjemalt uuest iseseisvusreferendumist. May vastas sellega Glasgow’s  kõnega, milles astus vastu erakonna iseseisvusplaanidele, rõhutades koos jätkamise plusse. Iseseisvuslased pidasid tema sõnavõttu mõistusevastaseks ja silmakirjalikuks, kuivõrd Ühendkuningriik kavatseb suuremast ühendusest lahkuda.

Peale šotlaste on pead tõstnud põhjaiirlased, kes samuti pooldasid mullusel referendumil Ühendkuningriigi ELi jäämist. Seal on Brexit elavdanud paarikümneks aastaks soiku jäänud juttu referendumi korraldamisest Iiri saare ühendamise üle.

Kuu alguses Põhja-Iirimaal toimunud valimistel sai Ühendkuningriigis jätkamist pooldav Demokraatlik Unionistide Partei Iiri Vabariigiga liitumist pooldava Sinn Féini ees napi võidu, kuid kaotas esimest korda ajaloos absoluutse enamuse kohalikus esinduskogus.

May ei pea umbsõlmi lahendama üksnes Ühendkuningriigi n-ö äärealadel, vaid ka selle südames – Londonis. Läinud nädala teisipäeval otsustas Briti parlamendi ülemkoda, et viimane sõna seoses Brexitiga peab jääma parlamendile.

Nimelt toetasid lordid EList lahkumist puudutavasse seaduseelnõusse paranduse tegemist, mis annab parlamendile õiguse hääletada Londoni ja ELi läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe üle. See paneb Briti valitsuse eelseisvatel läbirääkimistel raskesse seisu.

Nädal varem lisasid lordide koja saadikud eelnõusse teisegi nõude, mille järgi peab valitsus lahkumiskõneluste alustamiseks esmalt garanteerima kõigi Ühendkuningriigis praegu elavate ja töötavate teiste ELi liikmesriikide kodanike õigused pärast Brexitit.

Selles, et parlamendil on Brexiti asjus lõplik sõnaõigus, on suur roll ärinaisel Gina Milleril. End mureliku kodanikuna esitlenud Miller pöördus möödunud aastal kohtusse koos Londonis juuksurina töötava hispaanlasest Briti kodaniku Deir Tozetti Dos Santose ja Prantsusmaal elava Briti kodaniku Grahame Pigneyga. Nad väitsid, et valitsusel pole õigus parlamendist mööda minnes rakendada Lissaboni leppe artiklit 50 ehk alustada EList lahkumisega.

Kohus langetas meedias Milleri juhtumiks nimetatud kohtuasjas otsuse möödunud aasta novembris, otsustades, et valitsus tõepoolest ei saa parlamendist mööda minna. Otsuse kinnitas riigi kõrgeim kohus, mis ei võtnud jaanuaris valitsuse apellatsiooni arutusele.

Oma taskust ja eduka kampaaniaga kogutud raha eest kohtuskäigu kinni maksnud Millerile ja tema toetajatele tähendas otsus võitu, peaminister Mayle oli aga külm dušš. Kuigi otsus ei tähenda Brexiti ärajäämist, teeb see valitsuse töö märksa keerulisemaks.

«Tulemus puudutab meid kõiki. Mitte ainult mind ja mu meeskonda. See puudutab Ühendkuningriiki ja kõigi meie tulevikku,» teatas Miller kohtuvõidu järel.

Milleri väitel pole asi üksnes Brexitis ning enda sõnul ei tee ta kampaaniat Ühendkuningriigi ELi jäämise ega sealt lahkumise nimel. Milleri kinnitusel on tema eesmärk kaitsta parlamentaarset demokraatiat diktatuuri eest.

Kohtuasja pärast on Millerit ähvardatud vägistada ja tappa ning naise enda sõnul on tal oma turvalisuse tagamiseks kulunud kümneid tuhandeid naelu. Möödunud nädalal esitati ühele Millerit internetis ähvardanud mehele rassismisüüdiustus.

«Andsin endale aru, et see võib muutuda vastikuks, sest kõik, mis puudutab Brexitit, paneb inimesi mõistust kaotama ja tegutsema üksnes südamega. Tegelikult tuleks seda võtta pea ja südamega,» ütles Miller BBC vahendusel.

Kohtuasjaga seoses on kohalik meedia lahanud põhjalikult Milleri eraelu. Gina Nadira Singh sündis Lõuna-Ameerikas Guyanas 1955. aastal, mil praegu iseseisev riik oli viimast aastat Briti koloonia.

Kui ta oli kümneaastane, otsustas Guyanas hiljem justiitsministriks tõusnud isa saata ta koos vennaga õppima Ühendkuningriiki, vanemad ise jäid kodumaale. Tüdruk alustas õpinguid Brightoni äärelinna koolis, hiljem asus õppima tütarlastekooli.

Kooli ajal teenis tüdruk raha koristajana kohalikes majutusasutustes ja restoranides. «Kuigi igatsesime kohutavalt vanemaid ja koduse elu kooliga ühitamine oli raske, tegi see meist need, kes me täna oleme,» on Miller hiljem öelnud.

Juuraõpingud Londonis ülikoolis, milleks ta teenis raha juhutöödega, muu hulgas modellina, jäid küll pooleli, kuid ta sai magistrikraadi turunduses. 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses töötas ta autotootja BMW turundusjuhina, kasvatades samal ajal esimesest abielust sündinud puudega last, kes elab koos temaga praegugi.

Finants- ja investeerimismaailma sattus naine, abielludes ettevõtja Jon Maguire’iga. Kuid abielu ei kestnud kaua, paar lahutas 2002. aastal. Hiljem on Miller süüdistanud ELi-vastasena edutult parlamenti pürginud eksabikaasat rünnakutes ja ahistamises, Maguire Millerit omakorda alkoholismis.

2005. aastal abiellus Miller praeguse abikaasa Alan Milleriga, kellega tal on kaks last ning ühine investeerimisfirma SCM Private. Miljonäridest abielupaar on samal ajal tegutsenud London City finantsmaailma läbipaistvuse nimel, paljastades selle varjupoolt.

See on Milleritele toonud vihavaenlasi, kes on talle pannud mürgise ämbliku järgi hüüdnimeks Must Lesk. Kui kriitikud süüdistavad ärinaist silmakirjalikkuses ja tähelepanuihas, siis Miller ise ütleb, et ta tegutseb parema tuleviku nimel.

Tagasi üles