Euroopa Liidu välisministrid suhtuvad ettevaatlikult võimalusse taasalustada strateegilisi partnerlusläbirääkimisi Venemaaga, mis katkesid sõjalise tegevuse tõttu Gruusias.
EL suhtub ettevaatlikult Vene-kõneluste lahtisulatamisse
13. oktoober 2008, 14:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luksemburgis täna toimuval euroliidu välisministrite kohtumisel ilmselt otsust vastu ei võeta ning see võib lükkuda üldse järgmisse kuusse, vahendas AFP.
«Me arutame seda täna siin,» lubas eesistujariigi Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, kes aga märkis seejuures, et augustis puhkenud relvakonfliktile lõpu teinud vaherahulepet pole endiselt täiel määral austatud.
Soome välisminister Alexander Stubb, kes juhib praegu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ütles, et otsus läbirääkimiste taasalustamiseks võidakse teha alles vahetult enne ELi-Vene järgmist tippkohtumist, mis toimub novembri keskel.
Itaalia välisminister Franco Frattini aga väljendas seisukohta, et praegu «tuleb anda hinnang edenemisele, mida on tehtud või mida veel pole tehtud». Ta kinnitas samas, et toetaks seda, kui kõneluste juurde naasmisest teatatakse läheneva tippkohtumise piirides või ajal.
Euroliidu välisministrid vaidlevad endiselt tunnustamise vastu, kuid ilmselt jõuavad nad tänasel kohtumisel seisukohale, et Moskva on täitnud oma septembris antud lubadusi vägede puhvertsoonidest väljaviimise osas, märkis AFP.
Kouchner kordas täna samuti seda, et vastavalt prantslaste vahendatud kokkuleppele on Vene väed puhvertsoonidest lahkunud. «Venelased on taandunud ja kui Lõuna-Osseetia ja Abhaasia välja arvata, ei ole Vene sõdureid enam Gruusias,» ütles minister.
Samas meenutas ta, et läbirääkimised uue strateegilise partnerlusleppe sõlmimiseks lükati edasi septembrikuu esimesel päeval toimunud erakorralisel tippkohtumisel selle pärast, et Moskva oli tunnustanud separatistlike provintside iseseisvust.
Prantsusmaa välisministri sõnul pole ka juba augustis allkirjastatud nn Sarkozy-Medvedevi kuuepunktilisest rahuplaanist seni täidetud mitte rohkem kui «kaks-kolm punkti». «Probleemid jäävad ja ma analüüsime neid,» lisas ta. «See pole selline asi, mida saaks lahendada kahe minutiga.»
Briti välissekretär David Miliband tervitas omalt poolt samuti Vene vägede taandumist puhvertsoonidest, nimetades seda «tähtsaks sammuks edasi», ning rõhutas asjaolu, et Euroopa vaatlejad saavad «vabal ja avatul moel» tegutseda Gruusias.
Seejuures märkis aga temagi, et ehkki tänasel kohtumisel tuleb arutusele ka partnerluskõneluste teema, peaks praegu keskenduma siiski «kõigi septembris kokku lepitud elementide, sealhulgas Genfi kõneluste, käimalükkamisele korraliku kiirusega».
Saksa asevälisminister Günter Gloser üritas samal ajal veenda partnereid vajaduses dialoogi Moskvaga edasi pidada. Ta tõdes, et alati on inimesi, kelle arvates teeks EL läbirääkimistega teene Venemaale, kuid samas tuleks tema hinnangul hoopis küsida, kas ühendus teeks endale teene, kui suhted blokeeritakse, arvestades eeskätt Vene kütusetarnete tähtsust Euroopale.
Luksemburgi kohtumisel kõlavad samas aga ka veidi teistsugused noodid, mida kostub eeskätt Poola, Rootsi ja Balti riikide suunalt.
Rootsi välisminister Carl Bildt meenutas oma kolleegidele seda, et ELi juhid nõustusid rohkem kui kuu aja eest partnerluskõnelusi külmutama seniks, kuni Venemaa on tõmmanud väed tagasi sõjategevuse-eelsetele positsioonidele, mida aga pole tänaseni tehtud.
«Kui te vaatate kaardile, siis nad ei ole positsioonidel, mis neil olid enne 7. augustit,» rääkis Bildt ajakirjanikele. «Nad on taandunud peamiselt puhvertsoonidest, kuid on piirkondi, mida nad okupeerivad praegu, kus neid ei olnud 7. augustil,» lisas ta, täpsustamata siiski, kas Rootsi oleks vastu läbirääkimiste taasalustamisele Venemaaga.