Euroopa Liidu liidrid tähitavad täna Roomas seal 60 aasta eest allkirjastatud ja Euroopa nurgakiviks peetava Rooma lepingu sõlmimise aastapäeva. Meenutada on palju, kuid veel rohkem mõeldakse tulevikule.
Pidupäeva varjutab mure ELi tuleviku pärast (3)
25. märts 2017, 09:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25. märtsil 1957 kirjutasid Rooma Kapitooliumil Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg alla lepingutele, millega asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Neid lepinguid tuntakse Rooma lepingutena, mis panid nurgakivi Euroopa poliitilisele projektile.
/nginx/o/2017/03/21/6476955t1h7e98.jpg)
Nüüd, 60 aastat hiljem, kogunevad ELi liidrid taas Rooma Kapitooliumile, et kinnitada ühenduse ühtsust pärast seda tabanud mitmeid tagasilööke eesotsas Ühendkuningriigi otsusega EList lahkuda.
Briti peaminister Theresa May, keda pole Rooma kutsutud, on lubanud vastava avalduse esitada tuleva nädala kolmapäeval ja ka Rooma tippkohtumisel ei saa üle ega ümber küsimusest, kuidas juba 27-kesi edasi minna.
Kuid muret teevad ka USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised Euroopa Liidu suunal, Kreeka jätkuvad rahandusraskused, ähvardav Venemaa ning rändekriis, mis sõltub paljuski etteaimamatust Türgi presidendist.
Roomas soovitakse vastu võtta deklaratsioon ELi tulevikku kohta. Avalduse täpse sõnastuse üle on läbirääkimisi peetud kaua ning see on tekitanud ka vaidlusi.
Näiteks on kostunud hääli, et deklaratsiooni tuleks kirja panna vaid kõige olulisem, kuna kriisiaastal ei saa mingit pikemat visiooni paika panna. Teisalt on ka neid, kes soovivad uue tulevikukonvendi loomist, mis koostaks ELile uue aluslepingu.
«Kõik 27 riiki on ühel meelel, et meie ühine eesmärk on ühtsus ja usaldus,» lausus Ülemkogu eesistuja Donald Tusk viimase Ülemkogu ajal lähenevale Rooma tippkohtumisele viidates.
Tuski sõnul soovivad mõned liikmesriigid liitu veelgi süvendada, teised aga lõdvendada ELi siseseid sidemeid ja tugevdada liikmesriikide mõju.
Sellega osutas Tusk nn mitmekiiruselise Euroopa küsimusele, mis on deklaratsiooni koostamise ajal erimeelsusi tekitanud. Mitmekiiruseline Euroopa tähendab, et liikmesriigid saaksid ise valida, kas nad soovivad sügavamat lõimumist ja kiiremat edasiliikumist integratsiooniredelil või mitte.
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liidrid on avaldanud sellele toetust, väiksemad riigid on seisnud sellele vastu. Võib oodata, et küsimus tõstatub ka Roomas.
Rooma tippkohtumist peetakse sammuks nn uue Euroopa loomisel, kuna oodatakse, et seal pannakse paika kindel kava, kuidas edasi liigutakse. 2017. aasta teisel poolel ELi eesistujaks oleva Eesti ülesanne on neid algatusi siis ellu viia.