Astusin Berliinis oma teekonnal korraks läbi öökioskist, et õlut osta. Kioskis oli televiisor sisse lülitatud ning kolm loosungit ekraanil olid selle pooleldi veripunaseks värvinud.
Tellijale
Türgi muutub täielikuks tõsielusarjaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi keeles oli sinna kirjutatud «Son Dakika» (Viimane Hetk). Berliinis näitas kell ligi 23, seega Türgis oli kell juba üks öösel. «Üsna hiline hetk,» mõtlesin. Võtsin kõrvaklapid peast ja kuulasin, mida televiisoris räägitakse. «Uskumatu lugupidamatus,» sõnas kommentaator. Poekese omanik osutus türklaseks, nagu see tihti Berliinis on, ning temaga koos viibis seal üks keskealine türklane, kes jälgis tähelepanelikult ekraanil toimuvat.