/nginx/o/2017/04/02/6510507t1hdb01.jpg)
Eelmisel aastal tõusid Austrias järsult rünnakud migrantidele mõeldud varjupaikade vastu – kui aastal 2015 registreeriti lahendamata juhtumeid 25, siis mullu 49.
Rünnakud migrantide vastu Austrias tegid rekordtõusu (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi andmeil oli vahejuhtumite ampluaa mitmekesine: selle alla kuulusid rassistlikud seinamaalingud, süütamised, kividega katki visatud aknad ning katki lõigatud gaasijuhtmed. Opositsioonipoliitiku Albert Steinhauseri sõnul olid 44 intsidenti selgelt vihkamisest tingitud tagapõhjaga.
«Kõige olulisem on, et siseministeerium võtaks asja tõsiselt ja pingutaks uurimise nimel maksimaalselt,» ütles ta. Ta lisas, et keegi ei taha sellist olukorda nagu naaberriigis Saksamaal – ehkki rahvaarv on seal umbes kümme korda suurem, teatati seal mullu 900 vihakuriteost.
8,7 miljoni elanikuga Austria on alates tunamullusest saanud rohkem kui 130 000 varjupaigataotlust.
Muret migrantide sissevoolu pärast on õhutanud opositsiooniline parempopulistlik Vabaduspartei, mille presidendikandidaat Norbert Hofer tuli mullustel presidendivalimistel napilt teiseks. Karmima joone on võtnud ka valitsev koalitsioon, mis plaanib laiendada jälgimistegevust ja on keelanud kogu nägu katva loori avaliku kandmise.
Samuti on riik kiirendanud protsessi nende migrantide tagasisaatmiseks, kelle varjupaigataotlused on lükatud tagasi. Hiljuti pakkus riik tuhat eurot neile esimesele tuhandele inimesele, kes naasevad vabatahtlikult kodumaale.
Austria on ka üks Euroopa Liidu maadest, mis soovib saada vabastust kohustuslikust kvoodiplaanist võtta vastu migrante Kreekast ja Itaaliast.
Hiljutiste uuringute järgi tõuseb vihakõne osakaal ka veebiruumis, suurem osa sellest on suunatud moslemitele. Samal ajal olid siseministeeriumi andmeil suure osa vahejuhtumite taga ka varjupaikades elavad migrandid ise, kes on teinud surmaähvardusi ja harrastanud vandalismi.
«Peame uurima tõsiselt sellise käitumise põhjuseid,» lausus Steinhauser, kutsudes üles paremale psühhiaatrilisele hoolekandele. «On põhjust kahtlustada, et rolli mängivad trauma, sõjakogemused ning äärmuslik vägivald,» lisas ta.