Donald Trump on lubanud Põhja-Korea pihtide vahele võtta, kuid selleks on tal vaja Pekingi abi, kuna suur osa paariariigi sissetulekust moodustab kaubavahetus Hiinaga, vahendab CNN.
Põhja-Korea sissetulekuallikad – süsi, küberkuritegevus ja sunnitöö (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina on Põhja-Korea majanduslik tugisammas, moodustades 80 protsenti kogu riigi väliskaubandusest.
Mõned eksperdid väidavad, et USA peab veenma Hiinat, et too loobuks kaubandussidemetest Põhja-Koreaga. Teised jällegi panevad ette sanktsioone Hiina firmadele, mis Pyongyangiga äri ajavad.
Põhja-Korea suurim sissetulekuallikas on kivisüsi, mida riik müüb igal aastal Hiinale miljonite tonnide ulatuses. See moodustas 2015. aastal umbes kolmandiku riigi ametlikust ekspordist.
Sissetulekuallika jätkusuutlikkuse seadis kahtluse alla Hiina veebruarikuine avaldus, et Peking võib lõpetada Põhja-Korea kivisöe impordi terveks aastaks.
Ekspertide sõnul on Hiina avaldused aga karmimad, kui tegelikud kavatsused, kuna Hiina ei soovi naaberriigi majandust põrmustada.
Põhja-Korea ekspordib Hiinasse ka teisi artikleid nagu rauamaak, meresaadused ja riided.
Isegi kui Hiina peaks karmistama idapartneri suunalist kaubavahetust, usutakse, et Põhja-Koreal on varutud senistest tehingutest kopsakad varud.
Kuid eelmisel aastal tuli ilmsiks veel teine Pyongyangi võimalik sissetulekuallikas – küberrünnakud pankadele.
Vene küberturvalisusega tegeleva firma Kaspersky teatel kahtlustatakse Põhja-Koread rünnakutes 18 riigi finantsasutuste vastu.
«Tegu on valdkonnaga, milles põhjakorealased on eriliselt oskuslikud,» sõnas Harvardi analüütik John Park. «Tegu on suure kasvava sissetulekuallikaga.»
Tegu on järjekordse ebaseadusliku sissetulekuallikaga keelatud relvastuse ja uimastite müügi kõrval.
Kolmas suur rahateenimise viis on saata tuhandeid põhjakorealasi sunnitöölistena välismaale, näiteks Hiinasse, Venemaale ja Lähis-Itta. Seal töötavad nad kaevandustes, metsanduses, tekstiilitööstuses ja ehitusel.
Mõned põhjakorealased suudavad elatiseks lisa teenida ka mustal turul, mis toimib riigisiseselt ja üle piiri Hiinaga.