Keemiarelvad on kuuendat aastat vältavas Süüria kodusõjas leidnud korduvalt rakendust. Aastal 2012 tunnistas valitsus, et need kuuluvad riiklikku arsenali – ent välisministeeriumi väitel kasutavat keskvõim neid ainult välisagressorite vastu.
Obama punane joon ehk keemiarünnakud läbi Süüria sõja (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki teateid keemiarünnakute kohta oli tulnud korduvalt, sai kõige suurema üleilmse tähelepanu osaliseks 2013 augustis Damaskuse eeslinnas Ghoutas toimunu.
- 21. augustil tabasid Ghouta elamukvartaleid pommid, mis sisaldasid tapvat närvigaasi sariini. Surma said sajad tsiviilisikud, nende seas ka lapsi. Tegemist oli kõige laiaulatuslikuma keemiarelvade kasutusega pärast seda, kui Saddam Hussein 1988 aastal Halabja linnas kurde gaasitas. Ta kasutas selleks sariini ja sinepigaasi, surma sai eri hinnangute järgi kuni ligi 5000 inimest.
- Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch koostas pärast Ghouta rünnakut 23-leheküljelise raporti, milles analüüsis pealtnägijate tunnistusi, rünnakust jäänud rususid ning ohvrite sümptomeid.
- Kõik järeldused viitasid president Bashar al-Assadi süüle. «Raketijäänused ja ohvrite sümptomid 21. augusti rünnakutest Ghoutale pakuvad iseloomulikke tõendeid kasutatud relvasüsteemide kohta,» kirjutas dokumendi üks autoritest Peter Bouckaert. «Need tõendid vihjavad tugevalt sellele, et tol kohutaval hommikul läkitas Süüria režiim keemilisi lõhkepäid kandvad raketid Damaskuse eeslinnadesse,» jätkab raport.
- Assadi režiim eitas oma osalust ja süüdistas rünnakutes opositsiooni. Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch võttis väited uurimisele, kuid mingit kinnitust neile ei leidnud.
- Kõigest aasta varem oli Ameerika Ühendriikide president Barack Obama lausunud kurikuulsad sõnad niinimetatud punasest joonest – selle järgi tähendas keemiarelvade kasutamine niivõrd suurt kuritegu, et välisriikidel on õigus sekkuda ning Süüriale oleksid seeläbi «tohutud tagajärjed».
- 31. augustil 2013 teatas Obama, et läheb rünnakuplaanidega Kongressi ette, kus tema plaanid aga põrusid. Septembri lõpus käskis ÜRO Süürial oma keemiarelvade varud hävitada ja üllatuslikult jõudsid selles kokkuleppele ka Washington ja Moskva. Rünnakud jäid ära – hiljem on toonane välisminister John Kerry väitnud, et selle üheks peamiseks põhjuseks oli vastavasisulise ettepaneku põrumine ka Briti parlamendis.
- 2014. juunil teatab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW), et on likvideerinud viimased Süüria keemiarelvad. Opositsioon suhtub väidetesse skeptiliselt.
- Aasta hiljem hakkavad levima väited, mille järgi kasutasid valitsusväed mässuliste territooriumil elavate tsivilistide vastu kloorgaasi.
- 2016. augustis leiab ekspertpaneel, et sama kordus Idlibi provintsi põhjaosas – samal ajal kasutas sinepigaasi ka terroristlik Islamiriik (ISIS).
- Tänavu veebruaris blokeerisid Venemaa ja Hiina ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni sanktsioonide osas Süüriale. Aprillis toimub Khan Sheikhounis närvigaasirünnak. Ohvritel täheldati lämbumist, tõmblusi ja suu vahutamist. Moskva ja Damaskus on süüd eitanud.