Trumpi otsus rünnata Süüria õhuväebaasi on paisanud USA presidendi keerulise välispoliitilise olukorra keskmesse. Toome siinkohal ära viis võimalikku riski.
Viis riskitegurit pärast USA rünnakut
Mõju ülehindamine
Rünnakud Bashar al-Assadi valitsusvägede õhuväebaasi vastu on saanud juba laialdast avalikku poolehoidu, mis võib tekitada kuus aastat kestnud sõjas kaua puudunud ühtsuse.
Probleem on aga selles, et USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Türgi võivad arvata, et viimaks on rahvusvahelisel tasandil arved õiendatud ja kõik võivad rahulikult hingata. Tõenäoliselt ei piisa siiski 59 Tomahawkist selle saavutamiseks.
Assad on sunnitud vastama
Süüria president ei pruugi vastata otsese rünnakuga USA vägede pihta, kuid võib võtta sihikule Ühendriikide nn pehmed sihtmärgid naaberriikides.
Assad, kes on sisuliselt veetnud viis aastat varitsuse all, võib võtta kriisiolukorras vastu mõne järjekordse halva otsuse, nagu seda on olnud näiteks keemiarünnakud.
Venemaa võib positsiooni säilitamiseks vastata
Üks Venemaa Süüria konflikti sekkumise põhjuseid on katlemata säilitada oma positsioone rahvusvahelisel areenil. Nüüd on vaja tulla välja sobiliku vastusega nende staatust kõigutanud raketirünnakule.
See ei pruugi juhtuda sõjalise rünnaku vormis, ja see ei pea leidma aset Süürias, kuid Putin on meister vastaste kruvide pingutamisel. Näited: Liibüa või Ukraina.
Damaskus kehitab õlgu
See variant on seotud faktiga, et Assad on ümber piiratud. Kindlasti oli keemiarünnakuga värske Ühendriikide presidendi närvide testimine halb otsus. Võimalik, et Trumpi peeti vastamiseks liialt isolatsionistlikuks.
Kuid Süüria valitsus on pannud aastaid toime õhurünnakuid, piiranud oma riigi elanikke ja kasutanud muid jõhkraid vahendeid võimu säilitamiseks. Selles valguses ei pruugi ühe lennuvälja kaotamine Assadile eriline löök olla.
Süüria kõrvalnähud ei kao
Tavaliselt väsivad riigid sõdimast või jooksevad ressurssidest tühjaks. Süüria puhul on asi teisiti – võitlus ei lõpe, sest laastatud riigis kerkib pidevalt esile uusi osapooli, kes on valmis tühjaks jäänud positsioone hõivama.
Režiim on teinud koostööd Hezbollah`ga, siis Iraaniga, siis Iraagi ja seejärel Venemaaga. Mässuliste poolele on astunud Türgi, lääs, mõned Pärsia lahe riigid ja siis veel al-Qaeda. Lisaks jääb lauale ka ISIS.
Ühendriikide tegevus võib nõrgestada režiimi, mis annab mässulistele uue hingamise, tuues kaasa edasised lahingud, ISISe põhjustatud kaose süvenemise, põgeniketulva jätkumise ja tsiviilelanike hukkumise.