Igor Taro Ukraina päevik: 07.04.2017

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mil.gov.ua

Pingestunud rahvusvaheline olukord sunnib pöörama taas pilgu Ida-Ukrainasse. Olukorra määratlemine on vajalik, et hiljem oleks, millega võrrelda.

Kuigi suurte muutusteta, ilmestavad rindeolukorda Ida-Ukrainas pidevad vahejuhtumid. Mõtlen nende all erinevat tuletegevust vaenupoolte vahel. Viimastel päevadel on neid olnud vahemikus paarkümmend kuni poolsada tuleintsidenti ööpäeva jooksul. Kõikidel päevadel sel nädalal on olnud ka haavatuid, Ukraina poolelt hukkunuid lahingutegevuses mitte.

Viimasel ööpäeval leidis tulevahetusi aset 17 korral. Viimane Kaks ukraina sõjaväelast sai ka haavata. See on positsioonisõda, kus suuri rünnakuid ei korraldada. Lastakse mõnikord ukrainlaste tugipunkti pihta mõned miinid või granaadiheitjaga ja kui juhuslikult on keegi ilma kaitsevarustuseta või lihtsalt õnnetult valesse kohta sattunud, siis ongi kuri karjas.

Nii oli Donetskist kirdes Verhnetoretski positsioonide pihta tulistatud 82mm miinipildujatest ja suurekaliibrilisest kuulipildujast, Donetskist põhjas Piski küla positsioonide suunas tankitõrjerelvast, Mariupoli lähistel idast Vodjane pihta tankitõrjerelvast ja suurekaliibrilisest kuulipildujast. Tšermalõk sai samuti suurekaliibrilisest kuulipildujast, nagu ka Katerinovka ja Luganski piirkonnas Krõmske küla.

Nädalate või isegi mitme kuu taguse ajaga võrreldes suuri muutusi pole.

Analoogsed suunad ja tugipunktid olid löögi all ka eelneval ööpäeval, aga siis kujunes tulevahetus mõnevõrra intensiivsemaks – 48 korda. Ja lisaks 82mm miinipildujatele ka 120mm kaliibriga relvast ning soomuki pardarelvast.

Siis oli tuletegevust ka Stanitsa Luganskaja kandis. See on Luganskist kirdes üle jõe asuv asula, kus ühel pool silda on Ukraina armee ja teisel pool Venemaa poolt relvastatud ja juhitavad okupatsiooniüksused. Märkimisväärne on ta selle poolest, et venelased soovisid 6. aprillil seal korraldada jõudude lahkuviimist, kuid ukrainlased pole nõus seda enne tegema, kui on vähemalt nädal aega vaikust. Vene üksuste poolt on väga pikalt olnud katseid sealne sillale pealetung korraldada, et tulla üle jõe. Otsetee avamine Štšastja linna põhjas pole õnnestunud ja siis oli pidev surve järgmise suure silla asukohale idas. Ukrainlased pole ilmselt valmis lihtsalt end kokku kerima, sest venelaste ületulekul satuks üks suurem asula kohe nende meelevalda ja seetõttu hoitakse nad kindlalt jõe taga.

Ülemöödunud ööpäeval sai haavata viis ukraina sõjaväelast. Ja tuleintsidente oli 29.

OSCE vaatlejate droon on fikseerinud rasketehnika liikumist Luganski lennujaamast eraldusjoone poole. Seal on omamoodi tehnikapark, kus hoitakse BM21 Grad raketiheitjaid, 122mm ja 152mm suurtükke ning 122mm iseliikuvaid suurtükke ning samuti tanke T-72. Kogu see tehnika on iseenesestmõistetavalt toodud raudteed mööda üle Venemaa-Ukraina piirilõigu, mis on venelaste kontrolli all. Tehnikat muidugi on oluliselt rohkem ja sellist, mida relvarahu kehtestamiseks sõlmitud kokkulepete järgi ei tohiks seal üldse olla.

Ukrainlased ütlevad, et proovivad provokatsioonidele võimalusel mitte vastata, kuid mõnikord muutub vastane täitsa nahaalseks ning vähemasti kergrelvad tuleb aeg-ajalt käiku lasta, et öiseid põõsastes luusijaid minema peletada.

Kokkuvõttes võib öelda, et nädalate või isegi mitme kuu taguse ajaga võrreldes suuri muutusi pole. Rindejoon on stabiilne ning tuletegevus käib üsna samades tugipunktides.

Logistiliselt kõige kiirem ja äkilisem suund on lõunas, Mariupoli linna piirkonnas. Seal avas 2014. aasta suve lõpus Venemaa teise rinde oma pealetungi faasis ning sinna oleks neil ka kõige lihtsam praegu operatiivselt üksusi suunata. Teine asi on muidugi see, et vahepealse ajaga on ukrainlased seal kõvasti kaitserajatisi tugevdanud ning Mariupolisse sissesõit ei õnnestuks niisama lihtsalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles