/nginx/o/2017/04/10/6537667t1ha734.jpg)
Saksa kantsleri Angela Merkeli vasaktsentristlik rivaal Martin Schulz lubas täna, et Saksamaa jääb ka tema juhtimisel tugevaks ja usaldusväärseks NATO liikmeks, kuid seadis taas kahtluse alla eesmärgi eraldada kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutusteks.
Saksamaa kaitsekulutused moodustavad praegu umbes 1,2 protsenti SKTst. 2014. aastal Walesis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid liikmesriigid kokku töötada järgneva kümne aasta jooksul selle nimel, et kaitsekulutused moodustaksid SKTst kaks protsenti.
Schulz ja tema Sotsiaaldemokraatlik Partei on aga seadnud kahtluse alla, kas NATO on üldse kindlalt kahe protsendi eesmärgis kokku leppinud, viidates 2014. aasta tippkohtumise deklaratsioonile, mis nende sõnul räägib eesmärgist, mitte kohustusest.
Schulz ütles täna välisajakirjanikega kohtudes, et ei näe vajadust võidurelvastumiseks, vaid desarmeerimisalgatusteks.
Sama meelt ka välisminister
/nginx/o/2017/03/30/6503493t1h3f30.jpg)
Schulziga sarnaseid ideid väljenads märtsis Tallinnat külastades ka tema erakonnakaaslasest välisminister Sigmar Gabriel.
«NATO ei otsustanud, et kümne aasta jooksul peab iga liikmesriik jõudma kaitsekulutusteni kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust,» ütles Gabriel toona Walesi tippkohtumisele viidates.
Gabrie ütles, et kui Saksamaa hakkaks kaitsele sedavõrd palju kulutama, tähendaks see sõjalise ülemvõimu ehitamist. «Ei usu, et meie naabrid seda tingimata sooviksid. Kui kahe protsendi eesmärki selgeks nõudeks pidada, tähendab see, et riik paneb igal aastal 60 miljardit eurot Bundeswehri. Peame mõtlema, kas ülejäänud Euroopa tahaks näha sellist Saksamaad,» selgitas ta.
Ka ütles Gabriel, et tänapäeva maailmas ei saa tagada julgeolekut vaid kaitsekulutuste abil. «Enamikku sõdadest ja pagulastega seonduvatest muredest ei saa lahendada rohkema relvastuse ostmisega. Me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest,» ütles ta. Gabriel tõi näiteks Põhja-Aafrika olukorra, mille lahendamiseks ei piisa sõjalistest meetoditest.
Saksa väliminister kinnitas, et toetab tugevalt seda, et Euroopa koordineeriks oma võimekust. «Ei ole eriti mõttekas, et igaüks teeb sama asja, vaid me peame koostööga Euroopa julgeolekustruktuurides edasi liikuma,» lausus ta.