/nginx/o/2017/03/24/6484577t1h4df2.jpg)
Konflikt Põhja-Koreas võib puhkeda iga hetk, kuid sellest ei võidaks keegi, hoiatas täna Hiina välisminister Wang Yi.
Hiina: Põhja-Koreas võib iga hetk puhkeda konflikt (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wang ütles täna Pekingis ajakirjanikele, et kõik pooled peavad lõpetama teineteise provotseerimise ja ähvardamise ning naasma dialoogi juurde. «Kui sõda tõesti puhkeb, on tulemuseks vaid mitmekordne kaotus. Keegi ei saa võita,» ütles Wang.
Vene duumasaadik peab süüdlaseks USAd
Ka Venemaa kutsus vaoshoitusele Põhja-Koreaga seotud pingete suhtes, hoiatades igasuguste provokatiivsete sammude eest. «Moskva jälgib suure murega pingete eskaleerumist Korea poolsaarel,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov täna ajakirjanikele.
Vene riigiduuma väliskomisjoni juht Konstantin Kossatšov ütles aga täna, et USA On suurem oht maailmarahule kui Põhja-Korea, kuna USA administratsiooni puhul ei saa kindel olla, kas nad blufivad või viivad oma ähvardused tõepoolest ellu. «Kogu maailm on hirmul ja jäetud arvama, kas ta (USA - toim) ründab või mitte,» lisas Kossatšov uudisteagentuuri AP vahendusel.
Kossatšovi sõnul on vähe lootust, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon võtaks kuulda Venemaa ja Hiina hoiatust mitte kasutada sõjalist jõudu tuumarelva omava Põhja-Korea vastu.
Kasvavad pinged
Pinged Põhja-Korea ümber on taas tõusnud seoses Pyongyangi lubadusega korraldada lähiajal järjekordne tuumakatsetus. Mõnede allikate sõnul võib tuumakatsetus toimuda juba homme, kui möödub 105 aastat riigi asutaja Kim Il-sungi sünnist.
USA allikate sõnul kaalutakse sõjalist vastusammu Põhja-Koreale, mille võimud teatasid hiljuti, et nad on valmis sõjaks Ühendriikidega. USA on saatnud piirkonda ka oma lennukikandja ning peab koos Lõuna-Koreaga sõjalisi õppusi.
«Mida lähemale sellised suured sihtmärgid nagu tuumajõul liikuv lennukikandja tulevad, seda suurem on halastamatute rünnakute mõju,» vahendas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA täna. Teates lubati halastamatut vastust igale USA provokatsioonile ning hävitada mõne minutiga USA sõjaväebaasid Lõuna-Koreas.
Pentagon vaikib
Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium ei soovinud eile kommenteerida kohaliku telekanali NBC teadet, et USA kavandab Põhja-Korea vastu ennetavat sõjalist lööki. Pentagon vastas, et nad ei spekuleeri avalikult võimalike operatsioonide stsenaariumide üle.
«Komandörid kaaluvad alati kõiki võimalusi, et olla kaitstud mis tahes juhtumite vastu,» ütles Pentagoni pressiesindaja Dana White Reutersi vahendusel. «Meie kaitsekohustused liitlaste ees, seal hulgas Korea Vabariigi ja Jaapani ees seisvate võimalike ohtude osas, jäävad raudkindlaks,» lisas White.
Põhja-Korea peab süüdlaseks Trumpi
Põhja-Korea asevälisminister Han Song Ryol ütles intervjuus uudisteagentuurile AP, et pingetes on süüdi USA president Donald Trump, lisades, et USA on muutunud Trumpi ametiajal agressiivsemaks.
«Trump on oma agressiivses sõnades alati provokatiivne,» ütles Han, «hädasid ei põhjusta mitte Korea Rahvademokraatlik Vabariik, vaid USA ja Trump,»
Han hoiatas USAd oma kodumaa sõjalises provotseerimises, öeldes, et Põhja-Korea on valmis astuma sõtta, kui Ühendriigid seda soovivad. Han hoiatas Ühendriike ennetava rünnakuga, kui USA peaks läbi viima mõtlematuid sõjalisi manöövreid.
Tuumakatsetuse läbiviimine on Hani sõnul riigi sõjaliste juhtide otsustada. «See toimub ajal ja kohas, mida peakorter peab vajalikuks,» ütles Han võimaliku tuumakatsetuse kohta.
/nginx/o/2017/04/14/6549971t1h2317.jpg)
Põhja-Korea viis tuumakatsetust
Alates 2006. aastast on Pyongyang teatanud viiest edukast tuumalõhkepea katsetusest, millest viimane toimus mullu oktoobris.
Kui esimese kolme ja viimase maa-aluse katsetuse käigus lõhati Põhja-Korea mägises Punggye-ri piirkonnas tuumapomm, mille alusmaterjaliks oli kas uraan või plutoonium, siis 2006. aasta jaanuaris katsetati Põhja-Korea kinnitusel vesinikupommi.
Eksperdid pole siiski siiani üksmeelel, kas Pyongynagi väited ka tõele vastavad, kuna teadaolevalt oli katsetatud pommi purustusjõud mitu korda väiksem kui vesinikupommil.
Kui tuumarelva on sõjaliselt kasutatud – Teises maailmasõjas kasutasid Ameerika Ühendriigid Jaapani vastu nii uraanil kui ka plutooniumil põhinevaid pomme –, siis vesinikupommi mitte. Vesinikupommi katsetusi on teinud teadaolevalt kuus riiki: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Hiina, Prantsusmaa ja India.
Kõige võimsamaks vesinikpommiks peetakse 1961. aastal venelaste katsetatud Tsaar-pommi, mille võimsus oli ligikaudu 50 megatonni ehk 50 miljonit tonni lõhkeainet.