Türgi peaminister Binali Yıldırım kuulutas «jah»-leeri võitu põhiseadusreferendumil presidendi volituste laiendamise üle. Valitsusjuhi sõnul avas riik uue lehekülje oma demokraatias.
Türgi referendumil kogus «jah»-leer 51,3 protsenti häältest (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yıldırım ütles, et presidentaalne süsteem on mitteametlike tulemuste kohaselt saanud kinnituse «jah» häältega. «See on otsus, mille langetas rahvas. Meie demokraatlikus ajaloos on avatud uus lehekülg,» lisas ta, esinedes Ankaras Õigluse ja Arengu Partei (AKP) peakorteri rõdult poolehoidjatele.
Esialgsetel andmetel kogus «jah»-leer 51,3 protsenti häältest
Presidendi volituste laiendamise üle pühapäeval peetud Türgi põhiseadusreferendumil kogus «jah»-leer 51,3 protsenti häältest, selgus valimisametnike edastatud peaaegu lõplikest tulemustest. «Ei»-leer sai 48,7 protsenti häältest, teatas uudisteagentuur Anadolu, kui loetud oli 99 protsenti sedelitest.
«Jah»-leeri võit tähendab seda, et president Recep Tayyip Erdoğan saaks teoreetiliselt valitseda veel kaks ametiaega, kuni aastani 2029.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan tänas oma liitlasi ja toetajaid põhiseadusreferendumi tulemuse eest, mis suurendab märkimisväärselt tema volitusi. Erdoğani poolehoidjad tähistasid Istanbuli tänavail võitu tulevärgiga.
Opositsioonierakonnad plaanivad vaidlustada
Samas on Türgi peamise opositsioonierakonna asejuht öelnud, et nad vaidlustavad 37 protsenti loetud häältest.
Vabariikliku Rahvapartei (CHP) asejuht Bülent Tezcan taunis valimisametnike poolseid rikkumisi ning teine asejuht Erdal Aksünger teatas, et vaidlustatakse kuni 60 protsenti häältest. Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) ütles, et nad vaidlustavad kaks kolmandikku häältest, sest nende sõnul on märke kolme kuni nelja protsendipunkti ulatuses manipuleerimisest.
Enam kui 55,3 miljonil türklasel oli võimalus hääletada referendumil, mis annaks Erdoğanile rohkem võimu kui ühelgi teisel Türgi liidril pärast riigi asutajat Kemal Atatürki ja tema mantlipärijat Ismet Inonut. Rahvahääletus toimus karmide turvanõuete tingimustes. Ainuüksi Istanbuli tänavail valvas korda üle 33 500 politseiniku. Esimesed jaoskonnad avati Eesti aja järgi kell seitse riigi kaguosas Diyarbakıris. Mujal riigis algas tund aega hiljem.
Riigipea võimu piirid laienevad
Kuna referendub läks läbi, laienevad riigipea võimu piirid. President saab määrata ministreid ja allutada kogu ametnikkonna presidendipaleele. Oponentide hinnangul pole aga uues süsteemis sellist kontrollimehhanismi nagu USAs ja riik läheks ühe mehe võimu alla.
Uus süsteem jõustuks 2019. aasta novembrist, kui korraga peetakse presidendi- ja parlamendivalimisi. 2014. aastal presidendiks saanud Erdoğani valitsemisaastate loendus algaks otsast peale ja tal avaneks võimalus olla võimul veel kaks ametiaega: 2029. aastani praeguse 2024. aasta asemel.
Tagasikäik Türgi demokraatias
Euroopa Nõukogu all tegutsev Veneetsia komisjon hoiatas, et muudatused kujutaksid endast ohtlikku tagasikäiku Türgi demokraatias ning juhiks riiki autoritarismi suunas. Peale selle täheldati, et referendumi ajastus on äärmiselt ebasobiv, kuna eelmisest suvest riigis seoses riigipöördekatsega kestnud eriolukord ei võimalda pidada demokraatlikku rahvahääletust.
Mõned analüütikud on rõhutanud, et hoolimata rahvahääletuse tulemusest, ei ole Türgile enam häid kaarte kätte jäänud. Jah-sõna institutsionaliseerib de facto Erdoğani ainuvalitsemise ja muudab opositsiooniliste häälte vaigistamise senisest veelgi lihtsamaks. Ei-tulemuse korral oleks säilinud küll lootus, et riigi valitsemine muutub taas vabamaks, kuid nõrgenenud Erdoğan võib sama tõenäoliselt asuda oma positsioonide taastamiseks veelgi rangemalt kriitilisi hääli maha suruma, vahendas Politico. Kumbki tulemus aga ei tagaks Türgile poliitilist stabiilsust.